Gailiti "Purpurne surm"
realistlikuks teoseks, kuna ma usun, et taolise katku levik on vägagi tõenäoline,
kuid ma võin oma käe anda, et ma kirjutaks samal teemal sada korda parema
raamatu, kui Gailit välja mõtles ja kirja pani. Fantastika valdkond ilmneb selles,
kuidas naised käituma hakkasid peale katku, mis on minu meelest väga
ebatõenäoline, ebaratsionaalne ning naisi halvustav. Teose läbiv sündmustik on
konarlik ning kummalistesse ja teemasse mittesulanduvatesse arutelludesse
kaduv. Esimesed sada leheküge jutustab autor Joonas Moori elust ning järgnevad
120 lehekülge purpurse surma levikust ja tagajärgedest.
Peategelane Joonas Moor on endassetõmbunud ning mõtlik mees, kes kuuab
palju teiste inimeste nõuandeid. Tema ideaaliks on metsas elamine. Kuna
raamatus on tohutult palju arutelusid ja mõtteid Jumalast, naistest ja
nautlemisest, siis on väga raske aru saada, millised neist iseloomustavad Joonas
Moor'i ja millised autorit ise