Kuid kui hüpnotiseerija viib suitsetaja alateadvusesse õigeid sisendusi, seosed kaovad või hoopiski asenduvad. Hüpnotiseerija selgitab välja probleemid, mis tekitab inimeses soovi suitsetada ning seostab need tegurid mingi tervislikuma harjumusega. Ta sisendab alateadvusele, et kui patsient tunneb soovi suitsetada, joob ta vett, sööb puuvilju või hoopis elistab mõnele endisele suitsetajale, kes teda toetaks. Kuid sageli keskenduvad sisendused pigem mittesuitsetamise headele külgedele, milleks on siis parem tervis, rohkem raha ja paranenud maitsetundlikus. Kui ravi on läbi saanud, siis soovitatakse patsiendil mõne päeva jooksul suitsetamise soovi vallandavaid tegureid vältida ja samuti ka ei soovitata olla suitsetajate seltskonnas, siis ei teki samuti ka kiusatust sõbraga koos ,, vaid üks sigaret" suitsetada. Lühikese aja jooksul suudab patsient taas normaalse elu juurde naasta, sest seos suitsetamise ning seda vallandavate tegurite vahel on murtud
· Alkohooliku vabastamine tema kodustest kohustustest 25.Uimastipreventsiooni erinevad tasandid Esmane ehk primaarne preventsioon on suunatud neile, kes uimasteid ei tarvita, see seisneb peamiselt uimastite tarvitamisest organismile ja psüühikale tekkiva kahju selgitamises ja sellealase info jagamises, tervete eluviiside propageerimises (füüsilise aktiivsuse, tervisliku toitumise, mittesuitsetamise, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise eelistamine), terviseõpetuses ja kasvatuses ning alternatiivide loomises. Teisene ehk sekundaarne preventsioon on suunatud riskigruppidele (hälbiva käitumisega, vaimse alaarenguga isikud, kellel on kalduvus ühiskonnaohtlikele tegudele; isikud, kes viibivad kinnipidamiskohtades; riskisikute pereliikmed jmt.) ja inimestele, kellel seoses meelemürkide
jõustamismehhanism), mis teeks võimalikuks antud probleemi lahendamise majandusagentidel omavahel nimetatud reeglite piires. Kuidas selline eri osapoolte kokku leppimine võib turu kaasabil toimuda, seda kirjeldab nn suitsetajate ja mittesuitsetajate näide. Kui suitsetajad ja mittesuitsetajad on samas ruumis ja mittesuitsetajate kahju ületab suitsetajate kasu, võivad mittesuitsetajad kokku tulla ja suitsetajad "ära osta", et nad ei suitsetaks ehk neile mittesuitsetamise kompenseerida. Kui suitsetajad on mittesuitsetajate kupees ja suitsetamise keelamine, mida saab lugeda mittesuitsetajate poolt suitsetajatele kehtestatud välismõjuks, vähendab nende heaolu rohkem kui mittesuitsetajad kasu saavad, ühinevad suitsetajad ja maksavad mittesuitsetajatele "kompensatsiooni", et mittesuitsetajad lubaksid neil suitsetada. Coase käsitlus eeldab piisavat riigi institutsionaalse raamistiku kvaliteeti, mis on vajalik võimaldamaks
Maailma Tervishoiuorganisatsioon WHO on jaotanud uimastpreventsiooni kolmeks tasemeks: Esmane ehk primaarne preventsioon on suunatud neile, kes uimasteid ei tarvita, see seisneb peamiselt uimastite tarvitamisest organismile ja psüühikale tekkiva kahju selgitamises ja sellealase info jagamises, tervete eluviiside propageerimises (füüsilise aktiivsuse, tervisliku toitumise, mittesuitsetamise, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise eelistamine), terviseõpetuses ja kasvatuses ning alternatiivide loomises. Teisene ehk sekundaarne preventsioon on suunatud riskigruppidele (hälbiva käitumisega, vaimse alaarenguga isikud, kellel on kalduvus ühiskonnaohtlikele tegudele; isikud, kes viibivad kinnipidamiskohtades; riskisikute pereliikmed jmt.) ja inimestele, kellel seoses meelemürkide tarvitamisega on juba tekkinud tervise- või sotsiaalprobleemid
annaabi.ee 
