Metropen, putukamürk mõjutab loote arengut, näiteks konnadel võivad aine toimel areneda kuni seitsmejalgsed järglased. Plii, kasutatakse bensiini lisandina, akude, laskemoona, kristallklaaasi valmistamisel. Inimesel peamiselt kahjustab seedetrakti ja kesknärvisüsteemi, ühendid väga mürgised Mõjuvad põhjused miks püsida mittesuitsetajana Suitsetajast saab tõenäoliselt 8 korda kiiremini narkomaan kui mittesuitsetajast Mittesuitsetaja ealb keskmiselt 2025 aastat kauem kui suitsetaja Tubakatööstuse oskuslikul manipuleerimisel muudetakse noored suitsetajad kiiresti nende eluaegseteks klientideks.
suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel
Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Kokkuvõtte 1.Suitsetamine on tervisele kahjulik ning põhjustab väga palju haigusi, mis võivad lõppeda surmaga. Eelkõige on suitsetamine kahjulik passiivsetele suitsetajale, kellele suitsuhais mõjub eriti kahjulikult. 2. Suitsetamine on sõltuvus haigus, mille üle varem või hiljem inimene kaotab kontrolli. 3
Suitsetatakse peaaegu igal pool: sünnipäevadel, tänavatel, sõpradega koos olles ,koolis jne. Noored on aga lausa nii julgeks läinud et enam ei minda suitsu tegema koolimaja nurga taha, vaid täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel.
Soomes on see näitaja ainult 2% ja Rootsis 3%. (Sotsiaalministeerium, 2014) Hea põhjus suitsetamise maha jätmiseks on enda ja teiste inimeste tervise kaitsmine, eelkõige laste. Kui ei ole piisavalt tahtejõudu suitsetamisest loobumiseks, tuleks teha võimalikult palju, et teised inimesed suitsutossuga kokku ei puutuks. Arvestada tuleks, et tubakasuitsu raadius ulatub umbkaudu viie meetrini ning viibimine tubakasuitsuses 6 ruumis tektitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni. (Terviseinfo, 2013) Keskmiselt saab kaudne suitsetaja paki sigarette päevas suitsetava suitsetajaga samas ruumis viibides annuse, mis vastab seitsmele kuni kaheksale sigaretile. (Sotsiaalministeerium, 2014) Passiivse suitsetamise mõju jaotatakse kaheks: lühiajaline ja pikaajaline mõju. Lühiajalised mõjud üldjuhul kaovad, kui suitsune keskkond ei ümbritse enam inimest. Ebamugav kipitustunne ninas, kurgus või silmades, köhaärritus, aevastamine,
Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigaret ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem- kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab.Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%. Enne kui nooruk hakkab suitsetama, võiks ta mõelda selle peale, miks ta seda teeb. Kas suitsu süütamisega allub ta tegelikult tubakareklaamile, sõbra pealekäimisele, või on lihtsalt uudishimulik? Uudishimu selle kohta, mis see suitsetamine õigupoolest on, saab
annaabi.ee 
