sõbrad suitsetavad. Vanemad kodus suitsetavad. Tahetakse teiste moodi olla Sõltuvus . Tagajärjed Krooniline köha ja köhatamine suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärg. Hambad muutuvad kollasemaks ja nahk vananeb kiiremini, kui mittesuitsetajal. Tagajärjed Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. Suitsetaja kops ja mittesuitsetaja kops Mida teha loobumiseks ? Võtta endale mingi hobi Suitsu asemel kasutada pliiatsit, "tõmmata seda ". Üks päev korraga, anda endale preemiaid. Olla palju värskes õhus
Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 5570% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket. Tubakasuitsu kõrvalvoos on: 3,5 korda rohkem tõrva 6,8 korda rohkem vingugaasi 6,6 korda rohkem nikotiini kui peavoos. Oluline on meeles pidada, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule . 2005. aastal Eesti Haigekassa poolt läbi viidud uuringust selgus, et kaudne suitsetamine on Eestis suur probleem: Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed kaudse suitsetamise all. Enam kui pooltes kodudes suitsetatakse 41% kodudest tehakse seda siseruumides ja vaid 36% kodudest tehakse seda väljaspool siseruume. 13% vastanuist kinnitasid, et suitsetatakse kogu korteris.
· Tsüaniidi · Formaldehüüdi · Arseeni · Radioaktiivnsed ained Suitsetamise tagajärjed · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. · Hingeõhk muutub haisvaks, nõrgeneb lõhnataju. · Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. · Krooniline köha ja köhatamine. · Hambad muutuvad kollasemaks ja nahk vananeb kiiremini, kui mittesuitsetajal. · Südame ja veresoondkonna haigused. · Kopsuvähk. · Igemete põletik, hammaste väljalangemine. Tubakasõltuvus · Tubakasõltuvus on mürgituse vorm. · Seda võrreldakse sageli narkomaaniaga. Kokkuvõte · Saime selle teema kohta palju uut informatsiooni teada. · Enne me ei teadnud, mis on sigarett, mida ta sisaldab, millised on tagajärjed ja mida täpsemalt suitsetamine organismiga teeb.
kahjulikkust. Enamasti ei tea ka lapsevanemad kui kahjulik on suitsetamine - nii neile endile kui ka nende lastele. Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab.
kurvad andmed meie noorte kohta: 15-aastastest poistest suitsetab 32,5 % ja tüdrukutest 26,6 %, seega enam-vähem iga kolmas. Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Kokkuvõtte 1
Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve
Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve
rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 3045% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 5570% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket. Mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule . Mida sisaldab sigarett? Suitsetamise mõju organismile Süda ja Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see veereringeelundid põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Hingamisteed ja Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin
ainetest. Kuna suurem osa tekkinud ainetest asuvad kõrvalvoos, hingab passiivne suitsetaja aktiivse suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähki tekitavaid ühendeid kui suitsetaja ise. Kõrvalvoog on mittesuitsetajale peamine ohuallikas. Tubakasuitsu kõrvalvoos on ümardatult neli korda rohkem tõrva, seitse korda rohkem vingugaasi ja seitse korda rohkem nikotiini kui peavoos. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Lisaks sellele puudub mittesuitsetajal suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule, mis tähendab, et mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast oluliselt tundlikum. Põhjuseks peetakse asjaolu, et suitsetaja hingamisteed on kopsu tõmmatud tubakasuitsust viidud teatud ärritusseisundisse, mis ei lase ''sigaretikeemial'' väga kahjulikult mõjuda. Samuti satub aktiivse suitsetaja kehasse kahjustavaid aineid vähem ka sigaretifiltri tõttu. Samas ruumis oleval mittesuitsetajal, kus on suitsetatud või suitsetatakse, sellist
1 Mittesuitsetaja ja suitsetaja kopsud kõrvuti. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve
5 Passiivne suitsetamine On igaühele teadav, et suitsetajad ei tapa oma halva harjumusega ainult ennast, vaid tapavad ka oma ümber olevaid inimesi. Passiivne e kaudne suitsetamine ei ole otseselt suitsetamine, see on teiste sigaretti suitsu hingamine. Tundub, et see ei tekita halva, aga tegelikult kaudse suitsetamise tagajärjed on ka halvad ja ohtlikud. Passiivne suitsetamine on tervisele sama kahjulik (või isegi kahjulikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane immuunsus) kui suitsetamine ning suures osas on ka tervisehädad samad Pidevalt suitsetades kaudselt, tagajärjed saavad olla: tõuseb oluliselt risk haigestuda kopsuvähki suureneb risk haigestuda vähktõppe suureneb risk haigestuda südamehaigustesse suureneb risk nurisünnituseks või lapse väärarenguks
probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval naisel on väiksem kui mittesuitsetajal. Nikotiin aeglustab viljastatud munaraku transporti emakasse. Vananemine Uuringud on näidanud, et suitsetamise tagajärjel saabub naistel menopaus varem, põhjuseks sigaretisuitsu toksiline toime. Suitsetavatel naistel on üleminekuea vaevused enam väljendunud kui mittesuitsetajal. Londoni St. Johni Dermatoloogiainstituudi teadlased avastasid, et suitsetamine stimuleerib naha elastsust hoidvat struktuurset proteiini kollageeni hävitavat geeni. Suitsetamise ja
suuremaks probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval naisel on väiksem kui mittesuitsetajal. Nikotiin aeglustab viljastatud munaraku transporti emakasse. Rasedus Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid, kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem.
KOPSUVÄHK SÜMPTOMID Pikaleveniv köha, valud rindkeres, veriköhad, korduvad kopsupõletikud, seletamatu kaalulangus, söögiisu puudumine Kopsuvähi riskitegurid suitsetamine Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10 kuni 25 korda suurem kui mittesuitsetajal Kuni 90 % kopsuvähijuhtudest on põhjustatud suitsetamisest I RAVIVIIS Kirurgiline raviseisneb kasvaja kopsust eemaldamises Lõigatakse ära osa kopsust, kus kasvaja paikneb Kui vähihaige kopsude seisund ei võimalda terve kopsu osa eemaldamist, siis lõigatakse ära kasvaja ning väike osa tervet kude kasvaja ümbert Kopsuvähi kirurgiline ravi on tõhus,kui haigus on piirdunud ainult kopsukoega, mis
1 SUITSETAMINE Kõige olulisemad suitsetamisega seotud haigusgrupid on: - vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused - vähkkasvajad - hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve
Page 2 paha sellepärast siis ma võtaks midagi ette juba ainu üksi selle ühe pärast kellel on ebamugav. Toon siit ühe näite oma elust. Töötasin ühes firmas kus oli suitsetamine keelatud tööruumides, aga kuna töö oli ka öösiti ja just öösiti oli palju tööd siis töölaua tagant tõusta püsti neil ei olnud võimalik ja siis suitsetatigi seal samas laua taga. Minul kui mittesuitsetajal oli väga ebamugav seal olla, sest ruumis oli neli naist ja meid eraldas ainult pisike klaas silmade kõrguselt. Algul kannatasin ja siis ütlesin, et palun ärge suitsetage, aga keegi ei võtnud mind kuulda. Kui läksin ülemusele sellest rääkima siis tema lendas väga halvasti neile selga minu juures olekul ja neid alandades ja nad said kohe käskkirjad. Sel hetkel ei olnud ma juhtimist õppinud ja ei teadnud
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus 1.3 TUBAKAS JA TERVIS Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve
Küsitlus andis täpsed vastused koostatud küsimustele. 21 KOKKUVÕTE Kuna täiskasvanud suhtuvad õpilaste suitsetamisesse suhteliselt ükskõikselt, siis on muutunud suitsutegemine ka palju avalikumaks. Nii ei minda suitsu tegema enam koolimaja nurga taha, ega püüta ka kooli ajal suitsust ilma olla. Täiesti häbenematult pannakse sigaret ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des, kus mittesuitsetajal on seetõttu mõnikord väga ebameeldiv oma loomulikke vajadusi rahuldada. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem- kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab.Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%.
õnnestumisprotsent eraisikute omast. Seega, on väga oluline, kuidas toimub inimese meelestamine ja missugune näeb välja eeltöö. 6. Olen kuulnud, et inimesed ei soovi osaleda kõrge hinna tõttu. Kas olete proovinud leida ka sponsoreid, mis langetaks teie seminari hinda? Ei ole otsinud sponsoreid. Ma ei oskakski öelda, kuidas see välja näeks. Rahvusvaheliselt teeme me koostööd kindlustusfirmadega ja suitsetaja tervise ning elukindlustus on tunduvalt kõrgem, kui mittesuitsetajal, sest riskid on tunduvalt suuremad ja tihti on kindlustusfirmad rahastanud enda klientide osalemist seminaril. Eestis me ei ole veel kindlustusfirmadega koostööd teinud. Sponsoriteks võib pidada firmasid, kes maksavad enda töötajate eest, kes seminaril osalevad. Kuid rääkides summast, siis ma ei pea seminari hinda kalliks. Kuid ma pean seda kalliks võttes arvesse Eesti keskmist palgataset. 38 Ma olen isegi esitanud inimesele, kes peab mu seminari kalliks, küsimuse, et kui keegi,
annaabi.ee 
