2)Aktiivne toiduotsimine 3)Tulevase stressi aimamine kaks stressi allikat (konkurendid ja herbivoorid). Kui ühte taime hakkavad herbivoorid sööma, siis teised veel kahjustamata taimed hakkavad oma lehtedes tootma keemilisi aineid, herbivooride takistamiseks. 4) Suhtlemine kui kaks juurt üksteisele lähestikku siis tekib konkurents toitainete omastamises, see raiskab energiat. Kui kaks juurt kuuluvad mittesugulastele, siis juurte paigutamine mittesugulase poolt asustatud alasse võib olla soodne. (Ühisomanditragöödia) · Milliseid keskkonnaindikaatoreid taimed kasutavad potentsiaalsete varjutajate tuvastamiseks ja mida taimed teevad varjutamise vältimiseks? Selleks, et varjutamise stressi edukalt vältida, peab tuleviku indikaator olema usaldusväärne. Metsa all kasvades on rohundil võimalus puude varjust pääseda tühine
Sellisel juhul peaks abistamine olema väga kasulik, et ära tasuda, aga seda on raske ette kujutada enne kui koloonia on juba välja kujunenud. Seega ilma range monogaamiata ei saa eusotsiaalsuseks vajalikud kohastumused tekkida. 4. Millistel tingimustel saab kujuneda altruistlik vaen ja mille poolest erineb see isekast vaenust? Vaenulik käitumine võib olla altruistlik, kui on täidetud mitu tingimust: i) konkurentidevaheline sugulus varieerub suuresti, ii) Vaen on suunatud mittesugulastele, iii) tugev konkurents nii, et vaenust saadav kasu on märkimisväärne. Nt mittesugulise e. klonaalse sigimise korral. Altruistliku vaenu puhul valitakse ohvriteks mittesugulased. Konkurentsi vähendamine aitab eelkõige iseennast ja oma järglasi, ka tulevasi järglasi. Käitumise kohasust tuleb hinnata võttes arvesse terve elu jooksul saadud järglasi. Iseka vaenu puhul on sugulaste äratundmine hädavajalik, altruismi puhul ei pruugi see nii olla juhul, kui sugulased elavad tihedasti koos
annaabi.ee 
