Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
42. Erelti ülevaade eesti keele süntaktikast
Eesti k kuulub soome-ugri keelte sekka, tüpoloogia poolest kuulub SAE äärealale. Eesti keel on aglutineeriv
keel, kuigi ta on fusiivsem ja analüütilisem kui teised soome-ugri keeled. Keelekontaktid eristavad eesti keelt
soome-ugri keeltest.
Põhilisi lausemustreid on eesti keeles 2, kuigi sõnade järjestus on paindlik.
· Normaalne sõnade järjekord on SVx (subjekt-verb-mittesubjekt). Subjekt on markeerimata. Verb ühildub
subjekti arvu- ja isikukategooriaga.
· Ümberpööratud sõnade järjekord on xVS (adverb/obliikva-verb-subjekt). Neis lausetes on eksistentsiaalsed,
possessiivsed, kogemuslikud, seisundi- ja allikat markeerivad tulemuslikud klauslid.
Verb jääb lauses enamasti teisele kohale (me oleme noored). Verb jääb lause lõppu mitte subjektiga algavas
eitavas lauses (seda ma ei söö)
annaabi.ee 
