juhitav olekutagasiside kasutamiseks. ov=eig(sys.a) % omaväärtused ja stabiilsuse määramine rank(ctrb(sys)) % juhitavuse kontroll 3. Teisendage olekumudeli diskreetaega (sobiva diskreetimis-sammuga): td = 0.1 % diskreetimissamm (-takt) sysd=c2d(sys,td) % süsteemi diskreetimine sammuga td ovz=eig(sysd), plot(real(ovz),imag(ovz),'x'),zgrid % diskreetaja olekumudeli omaväärtused 4. Arvutage (sünteesige) tagasiside maatriks K, mis stabiliseerib mittestabiilse süsteemi diskreetajas: U(k) = -K*X(k) Z = [0.7 0.8 0.9 0.95] % soovitud suletud süsteemi omaväärtused plot(real(Z),imag(Z),'*');zgrid K = place(sysd.a, sysd.b, Z) % tagasisidemaatriksi arvutus suletud süsteemi pooluste paigutusega (pole placement) 5. Koostage Simulingi skeemina tagasisidestatud süsteem ja uurige mudeli käitumist mittenullise pendli algnurga korral, erinevate kiirustega suletud süsteemi omaväärtuste juures. Soovitud stabiilne
27. Maavärinad ja isel. Suurused. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. 28. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Kiirguse liigid: kiirgus kiirgus
selle peal vahevöö (mantliks nim. silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht) ning kõige peal õhuke koor. Maavärinad- maakoore järsud ja lühiajalised võnkumised. Tekkepõhjused: 1)tektoonilised- vahevöö ainese aeglane liikumine 2)vulkaanilised 3)langetusvärinad 4)tehnogeensed. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(magnituutides) ja maavärina tagajärjed hinnatakse pallides Mercalli skaala järgi. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse
seoseenergia on energiahulk, mis on vajalik mingi aatomi või tuuma lõhustamiseks. tuuma siseenergia võrdub tööda, mis tuleb teha selleks, et viia tuuma nukleonid üksteisest sellisele kaugusele, kus nad üksteist ei mõjuta. stabiilsetes isotoopides on neutronite arv võrdne prootonite arvuga. raskete elementide puhul on neutronite arv suurem kui prootonite arv. siseenergia seos massiarvuga: radioaktiivse kiirguse liigid: radioaktiivne kiirgus – keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi iseeneslik muundumine teise elemendi isotoobiks, millega kaasneb energia eraldumine ______________________________________________________________________________________________ 1) kiirgus: He aatomi tuumade voog alfa osakese laeng +2; mass 4 üldvõrrand: ; M(ka A) – massiarv (prootonid + neutronid), Z – tuumalaeng
28. Maavärinad. Maavärinaid iseloomustavad suurused. Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised. Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, tähistatakse I-XII Richteri skaala - aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv. 29. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivsus - Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneslikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid - ühe ja sama keemilise elemendi aatomid, millede tuumas on sama arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid. Sellisel elemendil on mitu erineva massiarvuga aatomit. Radioaktiivsuse mõõtühikud · Aktiivsus · Kiirgusdoos · Neeldumisdoos · Bioloogiline efektiivdoos *Aktiivsus on ajaühikus toimuvate radioaktiivsete lagunemiste arv. SI ühik bekerell (Bq) vastab ühele lagunemisaktile sekundis
32. Maa magnetväli. V: Maakera põhjapoolkeral asub magnetiline lõunapoolus ja Maakera lõunapoolkeral asub Maa magnetiline põhjapoolus. (joonis konspektis) maa magnetiline lõunapoolus ei asu päris geograafilisel põhjapoolusel vaid sellest 2000 km eemal(Kanada põhjaosas). Seda näitab deklinatsioon – nurk, mille võrra erinevad geograafilised poolused magnetpoolustest. 33. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. V: Radioaktiivus – Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus – lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos – same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos – 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos – iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert) Margus Arak
maatriksis jäätakse kõik peadiagonaali elemendid 1ks, kõik ülejäänud elemendid muudetakse 0ks. Selleks valitakse igast reast ja veerust ühe korra juhtelement. Ühest reast või veerust mitu korda juhtelementi valida ei saa. Juhtelemendi rida lahutatakse või liidetakse teistele ridadele, et ülejäänud ridadest saada samasse veergu kus juhtelemend asub nullid. N: -1 2 1 1 ! 7 1 3 -1 1 ! 4 1 8 1 1 ! 13 11 11!6 Mittestabiilse süsteemi korral: Kasutusele tuleb Crameri valem. X1=x1(maatriks)/kogumaatriks Crameri valemit ei kasuta ükski arvutiprogramm, sest see võib anda väga suure vea. Gaussi meetodis saab arvutusvigade vähendamiseks valida juhtelemendiks maksimaalse absoluutväärtusega arvu (antud veerus kui ka kogu süsteemis). Gaussi meetodiga saab leida ka pöördmaatriksit. Pöördmaatriks on olemas vaid regulaarsel maatriksil. Def: Ruutmaatriksit A nim regulaarseks kui selle
Kõigil hoonetel tõsised purustused. X. Vähesed hooned jäävad püsti. Sillad purunevad. Raudteerööpad väänduvad. XI. Praktiliselt kõik kivimajad on täielikult hävitatud. Kõik sillad kokkukukkunud. Raudteerööpad raskelt väändunud. XII. Totaalne häving peaaegu kõik on purustatud. Maapind liigub lainetena. Suured maalihked. Rasked objektid algsest asukohast eemale paisatud. 29.Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivus Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneselikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid- erineva massiarvuga tuumad, milles on sama arv prootoneid. Radioaktiivsuse mõõtühikud: 1)aktiivsus lagunemine 1 sekundis, Bq(bekrell) 2)kiirgustoos same kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga(Bq s) 3)neeldumistoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk, 1Gy= 1J/kg 4)Bioloogiline efektiivsusdoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismile 1Sv(siivert)
Punane raamat ohustatud ja haruldaste seene-, taime- ja loomataksonite nimestik koos vormikohase andmestikuga. Põhjavesi maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm. tühikuis olev vaba vesi, mis lasub vettpidaval kihil. P. moodustub sademete- ja pinnaveest. Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitada kui kliimaksit. Vastand on järgkooslus. Raba kõrgsoo, soo arengu toitevaene (oligotroofne) järk. Radioaktiivsus keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi iseeneslik teise elemendi isotoobiks muundumine, millega kaasneb elementaarosakeste või aatomituumade voog raduoaktiivne kiirgus. Ökoloogiline probleem on organismide kaitsmine tuumaplahvatustega ja tuumaenergeetikaga kaasneva radioaktiivse kiirguse eest. Rahvastikuplahvatus demograafiline plahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. R. on arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Rahvuspark 1
annaabi.ee 
