CD ehk cluster of differentiations leukotsüütide spetsialiseeritud rakkude pinnale ekspresseeritavad markervalgud, mis iseloomsutavad antud raku funktsiooni ja CD järgi rakkude klasterdamine erinevatesse rühmadesse paigutamine toimub selle järgi ,milline AK teda ära tunneb. (CD4 + Th; CD8 + Tc). Interferoonid on valgud, mida rakud sünteesivad vastuseks viirusnakkusele ning need valgud takistavad viiruste levikut organismi teistele rakkudele. Sellele mittespetsiifilisele immuunvastusele järgneb spetsiifiline immuunvastus: patogeen aktiveerib otse või makrofaagide vahendusel lümfotsüüdid. Makrofaage leidub ringlemas kõikides kudedes. Makrofaagid on tavaliselt esimesed rakud, mis kohtavad organismi tunginud antigeeni. Makrofaagid lagundavad patogeeni ning sellest pärinevad peptiidid eksponeeritakse makrofaagi pinnal koos koesobivuskompleksi valkudega, kus T-abistajarakud need ära tunnevad ning alustavad tsütokiinide sünteesi.
Mittespetsiifiline süsteem ei ole seotud ühegi spetsiifilise tundlikkuse analüüsiga ega kindlate reflektoorsete reaktsioonide vallandamisega. See süsteem saab informatsiooni proprioretseptorite, kuulmis- jt signaale kandvate spetsiifiliste teede külgharudelt. Ühele ja samale neuronile võivad saabuda mitmesuguse päritoluga impulsid keha erinevatelt retseptoritelt. Impulsside koondumine (konvergents) loob võimaluse nende vastastikusteks mõjutamisteks. Seepärast omistataksegi mittespetsiifilisele süsteemile suur tähtsus organismi funktsioonide integreerimisel. Mittespetsiifilise süsteemi neuronid on paljude erineva kujuga jätketega. Jätkete rohkus kindlustab impulsside laialdase leviku süsteemis. Tänu sellele võib üks närvirakk kokku puutuda ligikaudu 30 000 teise neuroniga. Närvirakkude asetuse ja seoste arvukuse alusel nim. peaaju tüve osa mittespetsiifilifi moodustisi ka retikulaarformatsiooniks e. võrkmoodustiseks.
annaabi.ee 
