õhkkond kollektiivis, mis soodustaks inimeste arengut ja motiveeriks neid kasutama oma võimeid. Antud hetkel juhi poolne mittesekkuv liidristiil (lk91) tekitab organisatsioonis palju segadust, info ja motivatsiooni puudust, konfliktset õhkkonda. Juhataja kasutab ka autokraatlikut stiili (lk 90) ehk töötajate üle on pidev kontroll. Töötajad peavad olema pideva hirmu all, kartes taas midagi valesti teha. Juhataja peaks oma liidrirollis olema paindlik, natuke autokraatset, osalevat ja mittesekkuvat stiili. Toetavast ehk osaleva stiiliga liidrist oleks kõige rohkem kasu, see oleks selles ettevõttes paljude probleemide ära hoidjaks ( töötajate info puudus, ebastabiiline töö keskkond jne). Kui töötajal on küsimusi, muresid siis saab ta alati pöörduda juhataja jutule, mitte ei pea teiste töökaaslaste käest uurima, kes samuti vaevlevad info puuduse käes. Autokraatsest liidristiilist võiks juhataja üle võtta tööülesannete täpse määratlemise ja edastamise töötajateni
arvab selline vanem, et teisiti kuidagi ei saa ja selline käitumine ja lapse karistamine on enesest mõistetav, nemad kasutavad pigem autoritaarset kasvatusmeetodit. Nad nõuavad oma lastelt palju, mis võib olla pole vastavad lapse võimetega ja kuna laps ei suuda selliseid tingimusi ja ootusi täita otsustatakse teda karistada, et ta tekas kellele peab ta kuuletuma ja kuidas oleks õigem asju sooritada. Tänapäeva noored suures segaduses kasutavad pigem mittesekkuvat kasvatust, kehtib kui lapsed on tulnud liiga varakult ja siis jäävad enda kui noore vajadusesd rahuldamatta ning samas ei osata ka õigesti lapsele tähelepanu pöörata õigeid tegevusi leida ning pigem antakse siis lasele õigus ise otsuatada ja teha mida tahab. Vähene tähelepanu on just see, mis mõjutab last oluliselt ja loob ebasoodsa vundamendi tema edaspidiseks eluks. Vähese vaba aja, mille vanemad lapsega veedavad, üritavad nad mitte käitumisnorme kehtestades
annaabi.ee 
