Selle käsitluse kohaselt nõuavad moraalsed otsused psühholoogilist ressurssi, mis on ammenduv, ent taastuv ja arendatav. Selles mõttes toimib moraal otsustamine sarnaselt lihase tegevusele. Autorid leidsid, et need katseisikud, kes pidid ohjeldama oma negatiivseid tundeid või langetama moraalseid otsuseid, olid järgmiste moraalsete ja intellektuaalsete ülesannete täitmisel suhteliselt vähem edukad kui moraalsete valikute ees mitteseisnud katseisikud. Eneseammendumine ei toiminud, kui inimeste jaoks oli tegemist eksistentsiaalselt olulise otsustega, instinktipõhiste otsustega (vastuseis intsestile näiteks) või kui teatud liiki otsuste langetamine oli kujunenud nende jaoks harjumuseks. - Religioosse inimese moraalse käitumise üheks erijooneks on, et moraalinorme ja nende muutumist käsitletakse jumalikus ja igavikulises perspektiivis. - Religiooni üheks dimensiooniks on eetika
depletion) mudel (Muraven ja Baumeister, 2000). Selle käsitluse kohaselt nõuavad moraalsed otsused psühholoogilist ressurssi, mis on ammenduv, ent taastuv ja arendatav. Selles mõttes toimib moraal otsustamine sarnaselt lihase tegevusele. Autorid leidsid, et need katseisikud, kes pidid ohjeldama oma negatiivseid tundeid või langetama moraalseid otsuseid, olid järgmiste moraalsete ja intellektuaalsete ülesannete täitmisel suhteliselt vähem edukad kui moraalsete valikute ees mitteseisnud katseisikud. Eneseammendumine ei toiminud, kui inimeste jaoks oli tegemist eksistentsiaalselt olulise otsustega, instinktipõhiste otsustega (vastuseis intsestile näiteks) või kui teatud liiki otsuste langetamine oli kujunenud nende jaoks harjumuseks. Inimeste tendentsi astuda tunnete reguleerimiseks juhuslikke samme reguleerib uskumuste süsteem. See tähendab, et kui inimesel on olemas asjakohased veendumused või terviklik maailmapilt, mis toimuvat mõtestab, siis väheneb
annaabi.ee 
