Geisha – purustatud pähklitäidisega (40%) piimašokolaad, 100g. Koostis: suhkur, piim, kakaovõi, täispiimapulber, metsapähklid (12%), kakaomass, taimne rasv, nisujahu, emulgaator (sojaletsitiin), keedusool, lõhna- ja maitseained (vaniliin, vanilje) Lisaainena leidsin siit sojaletsitiini (E322), mida valmistatakse sojaubadest ning see toimib emulgaatorina (rasvataoline aine, mis seob kaks või enam keemiliselt erinevate omadustega ja mittesegunevat ainet üheks). Samuti lõhna- ja maitseained kuuluvad lisaainete hulka. Antud toidus oli kasutatud vaniliini ja vaniljet. Lisaaineid siin palju ei olnud ning sojaletsitiin on paigutatud kui „suhteliselt ohutu lisaaine“ gruppi ning lõhna- ja maitseained (vaniliin, vanilje) võivad mõningatel inimestel tekitada allergilisi reaktsioone aga samas seda võib ka muu aine šokolaadi koostisest. Geisha šokolaad on
protsessi suunas. Seega enamiku kristalsete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab, gaaside lahustuvus aga väheneb. Seejuures sõltub lahustuvus temperatuurist seda enam, mida suurem on H arvuline väärtus. Lähedaste omadustega vedelikud lahustuvad teineteises tavaliselt piiramatult, st. segunevad teineteisega igas vahekorras (nt. vesietanool). Enamasti esineb aga vedelike korral piiratud lahustuvus saadakse kaks teineteisega mittesegunevat erineva koostisega lahusekihti, kusjuures kumbki lahus on teise komponendi suhtes küllastunud. Temperatuuri tõstmisel vastastikune lahustuvus tavaliselt kasvab, kuni muutub piiramatuks. Kui lahustada mingit ainet süsteemis, mis koosneb kahest mittesegunevast vedelikust (nt. vesieeter), on selle aine jaotumine vedelike vahel määratud jaotusseadusega: lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on antud temperatuuril püsiv
Näiteks kasutatakse katioonide analüüsil mürgise ja ebameeldiva lõhnaga divesiniksulfiidi H2S asemel tioatseetamiidi CH3CSNH2 , mis soojendamisel hüdrolüüsub aeglaselt, moodustades H2S : CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S 2. Füüsikalis-keemilised eraldamismeetodid on ekstraktsioon, elektro-forees, kromatograafia. Ekstraktsioonil lisatakse uuritavale vesilahusele sobivat veega mittesegunevat orgaanilist lahustit ja loksutatakse.Selle tulemusena lähevad teatud keemilised ühendid vesilahusest üle orgaanilisse lahustisse.Näiteks joodi vesilahuse loksutamisel benseeni C6H6 või tolueeniga C6H5CH3 läheb jood üle orgaanilisse lahustisse, moodustades roosa või lillakaspunase kihi (jood lahustub vees halvasti, orgaanilistes lahustites aga hästi). 3. Füüsikalised eraldamismeetodid on destillatsioon ja sublimatsioon. Maskeerimine.
tasakaal endotermilise protsessi suunas. Seega enamiku kristalsete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab, gaaside lahustuvus aga väheneb. Seejuures sõltub lahustuvus temperatuurist seda enam, mida suurem on H arvuline väärtus. Lähedaste omadustega vedelikud lahustuvad teineteises tavaliselt piiramatult, st. segunevad teineteisega igas vahekorras (nt. vesi -etanool). Enamasti esineb aga vedelike korral piiratud lahustuvus - saadakse kaks teineteisega mittesegunevat erineva koostisega lahusekihti, kusjuures kumbki lahus on teise komponendi suhtes küllastunud. Temperatuuri tõstmisel vastastikune lahustuvus tavaliselt kasvab, kuni muutub piiramatuks. Kui lahustada mingit ainet süsteemis, mis koosneb kahest mittesegunevast vedelikust (nt. vesi-eeter), on selle aine jaotumine vedelike vahel määratud jaotusseadusega: lahustunud aine kontsentratsioonide suhe kahes tasakaalus olevas lahuses on antud temperatuuril püsiv suurus, mis ei
- CH2 - O - H -OH Lihtsaim esindaja on fenool C6H5OH C6H5CH2 OH pole fenool, vaid aromaatne alkohol Omapärase lõhnaga, sööbiv ja mürgine tahke aine. Külmas (fenüületanool) , sest OH pole vahetult seotud vees lahustub halvasti - tekib kaks teineteisega benseenituumaga mittesegunevat vedelikku - vee lahus fenoolis ja fenooli lahus vees. Molekuli ehitus ja keemilised omadused 1.) benseenituum on osaliselt vabade orbitaalide ( - sideme omapärase ehituse) tõttu elektrofiil ja tõmbab elektronpaare pisut enda poole. OH sideme polaarsus on natuke suurem, kui alkoholidel ja happelised omadused seetõttu selgemad. Vesilahuses fenool dissotsieerub, kuid nii vähesel määral, et indikaatoreid tema vesilahus ei värvi C6H5OH ó C6H5O:- + H+
- CH2 - O - H -OH Lihtsaim esindaja on fenool C6H5OH C6H5CH2 OH pole fenool, vaid aromaatne alkohol Omapärase lõhnaga, sööbiv ja mürgine tahke aine. Külmas (fenüületanool) , sest OH pole vahetult seotud vees lahustub halvasti - tekib kaks teineteisega benseenituumaga mittesegunevat vedelikku - vee lahus fenoolis ja fenooli lahus vees. Molekuli ehitus ja keemilised omadused 1.) benseenituum on osaliselt vabade orbitaalide ( - sideme omapärase ehituse) tõttu elektrofiil ja tõmbab elektronpaare pisut enda poole. OH sideme polaarsus on natuke suurem, kui alkoholidel ja happelised omadused seetõttu selgemad. Vesilahuses fenool dissotsieerub, kuid nii vähesel määral, et indikaatoreid tema vesilahus ei värvi C6H5OH C6H5O:- + H+
annaabi.ee 
