loomingulisust. Koolitöö peaks pakkuma nii õpetajale kui õpilastele maksimaalset rahuldust. 27. Kounini käsitluse distsipliini alalhoidmine tunnis Õpetaja ,,kohalolek", olla teadlik klassis toimuvast ja jälgida kõike. Ajastamisvead(viivitamine reageerimisega, kuni algul tähtsusetu korrast ülesastumine võtab liiga suure ulatuse), Eksimused adressaadi valikul(teadmatus, kes põhjustas korrarikkumise; suutmatus märgata kõiki korrarikkujaid või isegi mõne asjasse mittesegatud õpilase süüdistamine), Ülereageerimine(õpilaste peale karjumine, hüsteeritsemine, kuigi olukord nõuab hoopis rahulikumat käitumist) 28. Õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks Enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui õpetajad rakendavad sobivaid ennetavaid meetmeid, valmistudes tööks klassiga. Õpetajate arusaamad distsipliinist ja kujutlused töö korraldamisest klassiga mõjutavad oluliselt nende käitumist klassi ja üksikõpilase suhtes.
Selle tagajärjena märgatakse korrarikkumisi ja reageeritakse neile liiga hilja. Koos sellega kaasnevad tavaliselt ajastamisvead (viivitamine reageerimisega, kuni algul tähtsusetu korrast üleastumine võtab liiga suure ulatuse); eksimused adressaadi valikul (teadmatus, kes põhjustas korrarikkumise; suutmatus märgata kõiki korrarikkujaid või isegi mõne asjasse mittesegatud õpilase süüdistamine) ja ülereageerimine (õpilaste peale karjumine, hüsteeritsemine, kuigi olukord nõuab hoopis rahulikumat käitumist). Probleemne käitumine 1. Millised on kaks võimalust (Charles’i, 1992 ja Emmeri jt, 1997 järgi) probleemse käitumise liigitamiseks? C. Charles (1992) eristab viit õpilaste väärkäitumise tüüpi: 1) agressiivsus (nii füüsiline kui sõnaline ründamine),
annaabi.ee 
