Sissejuhatus kirjandusteadusesse 2015
Koloniaalpoliitika küllalt tavaline
eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit, kasutama tema vaateid, väärtusi, institutsioone jne, et
luua koloniseeritavast enda koopia. Oluline on, et selle tulemuseks ei ole kunagi kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge,
määrdunud koopia, mis sisaldab korraga nii sarnasust, karikatuuri kui ka teatud ähvardust kolonisaatori suhtes. See tuleneb
pidevast ja püsivast pisikesest mittesarnasusest, mis pidevalt ja vaikselt sugereerib, et koloniseeritava identiteet ei ole ikkagi
seesama, kuigi väliselt oleks kõik nagu korras. Ei ole raske näha, et just selline suhe on olnud väga tavaline eestlase ja tema
kolonisaatorite vahel: eestlane oli nagu nõukogude inimene, aga ei olnud ka, Eesti kolhoosnik oli nagu kolhoosnik ja ei
olnud ka.
Hübriidsus- enimkasutatud ja enimvaieldud termin postkolonialismis ja viitab tavaliselt uutele transkultuurilistele
annaabi.ee 
