integreeritud ala, mispärast seal oli väga aktiivne inimeste liikumine. · Lääne- ja põhjarannikul elasid ka rannarootslased. Tallinnas oli palju soomlasi ja karjalasi, kuna see oli oluliseks kaubanduskeskuseks. · Venemaalt tulid Liivimaale vene käsitöölised, kaupmehed ja lihtrahvas. Õiguslikud rühmad · Keskaegse liivimaa inimesed jagunesid "sakslasteks ja mittesakslaksteks". · Sakslased olid staatuselt kõrgemad ja arvuliselt vähem rühm. · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist. Õiguslikud rühmad · Mittesakslaste staatus tulenes nende tööst (talupojad) või väheauväärsest ametist. · Tavaliselt määras staatuse sünd, kuigi oli võimalik liikuda ka edasi. Eestlase tõus sotsiaalsel redelil tähendas tema"saksastumist", ehk orienteerumist ülakihtide elulaadile. Õiguslikud rühmad · Sisserändajad kohe assimileerusid, valides oma
1. Linna kaks põhitunnust oli müür, linnaõigused 2. Tallinna linnale anti Lübecki linnaõigus 3.4. Rae 4 ülesannet oli: 1) kõrgeim kohtuvõim (pidid otsustama) 2) kaubanduse soodustamine 3) linna heakord ja heaolu hoidmine 4)linna kaitsmine 5.Sunnismaine pärisorjus - Töötajad e. talupojad olid müüdavad ja nad ei tohtinud ka oma alalt lahkuda. 6. Kuna hinnal oli tõus, pidi rohkem tootma ja taulipojad rohkem töötama Hinnatõusu ja mõisade arvu kasvuga tekkis suurema nõue talupoegade järele ja hakati talupoegi müüma ja ostma suurem koormus mõisades kohustustega talupoegadel raskemaks muutus eluolu talupoegadele. Sunnismaisusega hakati mõisasid ja talupoegi müüma ja ostma ja talupojad ise ei tohtinud nendelt aladelt lahkuda. 7. Adratalupojad olid talupojad, kelle põhiliseks tööks oli adramaa korras hoidmine, omasid ühte või mitut adrmaad 2) maavabad talupojad - talupojad kellel olid enda talud ja kelle ainsa maahärra käsul sõjaväkke minemine. ...
kuid juba W. v. Plettenbergile jrgnenud ordumeistrid vtsid ise omaks luterluse. Majanduslikult oli 16. sajand Liivimaale kui Venemaa ja Lne- Euroopa vahelise kaubanduse transiitmaale kllaltki soodne tnu Euroopas kujunenud pllumajanduslikule krgkonjunktuurile. Heaolu kasvu nautisid eriti linnaelanikud, aga ka teised seisused. Samal ajal aga teravnesid ha sotsiaalsed pinged: maa ja linna, misnike ja talupoegade, kaupmeeste ja ksitliste, sakslaste ja mittesakslaste (mille all misteti valdavalt eestlasi) vahel. Sisemised probleemid kahandasid liivimaalaste valvsust suhetes naaberriikidega ja nrgendasid maa sjalist potentsiaali.
Päris palju Eesti mehed tormasid esimese hooga Saksa väe politseipataljonidesse. Neid üle 10000. Nad läksid sinna ühe sooviga, üritada ära hoida Venemaa okupatsioon koos Saksa abiga. Mõned läksid sinna ka natsiideoloogia pärast, aga neid oli võrdlemisi vähe. Vähesed läksid ka sellepärast, et saada pärast sõda vabatahtliku lepingu läbi ülikooli õppimaNeed üksused viidi hiljem järk-järgult Relva-SS-i koosseisu, kuna Saksa seadused keelasid mittesakslaste teenimise Wehrmachtis.. Need mehed võitlesid bolsevike vastu, kellelt midagi head oodata ei olnud. Oma vanemate, naiste ja laste, ning selle eest, et anda Eestile veel üks võimalus Saksamaa taganemise ja Venemaa rünnaku vahel, mille realiseerumisvõimalus näis tollal olemas olevat. Juba alates niinimetatud baaside ajastust oli alanud noorte eesti meeste salaja Soome minekk. Augustist 1940, mil Eesti N. Liitu inkorporeeriti, hakkas eestlaste arv Soomes kasvama
Lihtvaimulikud (vikaarid) ja kõrgvaimulikud (toomhärrad, piiskopid). Veel mungad. Hierarhia ka mungaordude vahel. Tsistertslased (valdavalt aadel) ning kerjusmungaordud (frantsistklased ja dominiiklased). Liivimaa kõrgemaks vaimulikkonnaks olid sakslased. Väikesakslased kleindeutsche Keskaja väikesakslaste kohta vähe teada, eeslinnade elanikud. Paigad, mille kohta allikaid praktiliseld säilinud ei ole. Tähendab väikesi saksasid. Kes sotsiaalses hierarhias sakslaste ja mittesakslaste vahel. Võib pidada sotsiaalse mobiilsuse kihiks, üleminekukategooria. Kiht, keda 19 saj nim kadakasakslasteks. Keskaja tekstides kasutatakse ka sõna estones, suhteliselt harva küll ja haritumates tekstides. Kuivõrd estones ja undeutsch on sünonüümid, pole selge. Tavaline ladinakeelne sõna, millega maal elavaid eestlasi kutsutakse, on neofüüt. Ei kasutata neutraalselt, vaid kus üritatakse väljapoole oma erilist olukorda seletada. Võib
26. Kas Eesti elanikkond oli lõhestunud rahvuslikult või seisuslikult? Seleta ja põhjenda! 2p Ma arvan, et pigem rahvuslikult. Saksa Taani vallutuse tagajärjel lõhestus Eesti ühiskond peagi saksakeelseks ülemklassiks ja mittesakslastest maarahvaks. 27. Miks juurdus keskaegne kultuur talupoegade hulgas aeglasemalt? 1p Terav etniline ja sotsiaalne lõhe (sakslaste ja mittesakslaste) muutis keskaegse Euroopa kultuuri juurdumise maarahva hulgas aeglasemalt 28. -Millised õigused ja kohustused olid keskaegse linna kodanikul? 3p Kohustused: vahiteenistus linna müüril ja tornides, linna sõjaline kaitse, osavõtt mitmesugustest linnale vajalikest töödest ja muidugi maksude maksmine. Eesõigused: nende üle võidi kohut mõista vaid linna kohtus, üksnes nemad
sajandil Liivimaa ühiskonnale kõige suuremat mõju. Ideoloogiliselt kujunes võitlus kirikumeestega leebeks ning evangeeliumiõpetuse omaksvõtmine aeganõudvaks. Iseloomulik oli mõlema usutunnistuse aastakümnete pikkune kõrvutieksisteerimine. Mittesakslasteks peeti keskaegsel Liivimaal enamasti eestlasi ja lätlasi, lisaks veel läänemeresoome väikerahvaid liivlasi ja vadjalasi. Siinmail elavaid soomlasi, rootslasi, taanlasi ja venelasi reeglina mittesakslaste hulka ei arvestatud. Kuigi osades linnades ja maal jäi sakslaste ülemkiht väikearvuliseks ja eestlaste osatähtsus oli suurem- õiguslikest vahekordadest tähtsamaks osutus asjaolu, et sakslased ja taanlased allutasid endale uskumatud. Siit tuleneb sakslaste ja mittesakslaste sotsiaalse ja õigusliku seisundi ning kultuurilise nivoo erinevus hiliskeskaegses ühiskonnas. Kiriklike reformikatsete perioodil, püüdis kirik Liivimaal olude sunnil mittesakslaste
üksikkompaniisid. Neid kasutati peamiselt itta nihkunud rinde tagalajulgestuses, partisanidevastases võitluses ja ajapikku aina enam ka rindel. Ida- ja politseipataljonides võitles kokku üle 10 000 mehe. Paljud läksid võitlusse, et hoida ära Venemaa kallaletung Eestile. Mõnele tundus ka natsiideoloogia meelepärasne. Need üksused viidi hiljem järk-järgult Relva-Ssi koosseisu, kuna Saksa seadused keelasid mittesakslaste teenimise Wehrmacht'is(Saksa maaväes). 1942. aasta augustis kuulutati Saksa võimude poolt välja Eesti leegioni asutamine ning hiljem mõnede aastakäikude meeste sundmobilisatsioon. Meestele pakuti valikut Saksa rindeväeosade ja tööteenistuse vahel rindevööndis või Saksamaal. Mobilisatsiooni tööteenistusse teostas Saksa tööamet, sest tööle võis panna ka okupeeritud maade elanikke. Loodavat Eesti leegioni lubati rakendada Eesti piiride kaitseks
Tallinnas oli Püha Kanuti Gild rohkem väljaõpet nõudvate käsitööalade esindajatele ja Püha Olavi Gild lihtsamatele aladele. Tsunftid-käsitööliste vennaskond 5 Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti. Järk-järgult astus jõusse ka tsunftindus millega kaasnes mittesakslaste väljatõrjumine väärikamatelt käsitööaladelt. Igal tsuntil oli oma põhikiri ehk skraa. See määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks ja tsunfti liikmeks ning millised on vastaval erialal töötamise reeglid. Meister töötas oma töökojas koos õpipoiste ja sellidega. Kuid ühe ala meistreid oli linnas tavaliselt palju. Neil olid ühised huvid ja ühised mured. Sellest tingituna hakkasid ühe
1575 jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. õpilasele Michael Schlaterile Tallinnas ostetakse laudaabits (bredern Abc bock). Oluline märk, mis kindlasti ei jää viimaseks. Hulk 3 aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. 1600 Tallinna aadel lükkab tagasi Rootsi kuninga Karl IX pakkumise avada Toompeal riigi kulul ülalpeetav kool mittesakslaste lastele. 1626 võtab Gustav II Adolf taas Tallinnas kooliküsimuse kõne alla ja määrab suure komisjoni otsustama, kas asutada Tallinnasse gümnaasium või akadeemia. Olles ise kõrgelt haritud mees, kes valdab mitut keelt tundis ta hariduse väärtust ja kasu riigile. Komisjon otsustab rajada endise tsistertslaste Mihkli naiskloostri hoonete ja varade alusel gümnaasiumi. 1630 avatakse Tartus kindralkuberner Johan Skytte
tegutsesid DOMINIIKLASED, TSISTERTSLASED, FRANTSISKLASED. Nii nagu ka Lääne-Euroopas olid vaimulike ordude kloostrid maal, siis oli ka tsistertsalste klooster Padises. Dominiiklased ja frantsisklased olid kerjusmunagordud ja need rajati LINNADESSE (Dominiiklased Tallinnas ja Tartus, frantsisklased Tallinnas, Tartus, Viljandis). Ka kerjusmunagad levitasid jumalasõna ning samuti nad olid suutelised õppima ära eesti keele. Kerjusmunagad olid need, kes oma liikmete arvu siinsete mittesakslaste arvelt täiendasid. 9 16.saj algul Euroopas, eeskätt Saksamaal, REFORMATISOON ALGUS 1517! Tegelikkuses reformatisooni ideed jõudsid Vanale-Liivimaale umbes 1521, kui on teada, et Riia linnas tegutsesid esimesed luterlikud jutlustajad. Reformatsiooni põhisisu (usuline pool): 1. inimene saab õndsaks usu läbi, pole vaja vahendajat inimese ja Jumala vahel
Gildidel oma traditsioonid tugevdati liikmete ühtekuuluvust ja näidati ühiskondliku staatust. Käsitöö Põhiline transiitkaubandus. Siinsed käsitööharud rahuldasid igapäevaseid vajadusi: tarbeesemed ja toiduained. Peenemaid oskusi nõudvad alad olid vähem esindatud, aga siis jõudis ka kvaliteetset importkaupa. Ametialade järgi tsunftid, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti hindu ja kvaliteeti. Astus jõusse tsunftisundus, millega kaasnes mittesakslaste väljatõrjumine. Tsunfti põhikiri e. skraa, see määras tingimused meistriks ja tsunfti liikmeks saamisel ning eriala töötamise ja konkurentsi reeglid. Tsunftid said meistrite arvu piirata. Ei eristatu selle (vandersell rändav sell) ja õpipoisse, meistrikoha saamiseks tuli näidata oma võimeid peale meistri juures õpimist. Vusserdaja tsunfti jänes, üritas üksi äri ajada, aeti linnast minema 1918. lõpetati ametlikult tsunfti kord. Kaubandus Kaubanduseks soodne asend.
põimunud. Esimesel kohal pole mitte saksa keel, etniline päritolu, vaid sotsiaalne jaotus. Sotsiaalne positsioon määrab ära õigused ja kohustused, ning võib määrata ka selle, mis keeles ta räägib. Lisaks etnilisele, kultuurilisele ning keelelisele aspektile on olemas ka õiguslik aspekt. Eri inimeste kohta kehtis erinev õigus. Ehk millise õiguse alla keegi kuulus, võis defineerida, millise rahva hulka teda loeti. Mittesakslasteks nimetati neid, kes olid maal elavad talupojad. Mittesakslaste vastuvõtmine keelati tsunftidesse, gildidesse (1375-1397, Riia. 14. sajandi lõpp). Kartus oli, et talupojad tuelvad linna, võtavad ära töökohad ja teevad tööd, milleks sobivad pole. Diskrimineerimise tagamaaks oli pigem õiguslik ja sotsiaalne, mitte rahvuslik jaotus. Ehted, rõivaesemed ja muudki asjad jagunesid samuti "saksa" ja "mittesaksa" esemeteks. Mittesakslaste alaväärsus tulenes nende talupojaseisusest ja peetud
annaabi.ee 
