Raadi suurus sõltus linna suurusest Raehärra pidi Olema sündinud seaduslikust abielust Omama kinnisvara linna piires Kuuluma kaupmeeste hulka Linnajuhtimise eest tasu ei makstud, seetõttu töötati kahes vahetuses Linnade rahvastik Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") Tavapärane oli ka saksastumine Gildid ja vennaskonnad Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) Gild keskaegne ametiühendus kaitses oma liikmete huve korraldas seltsielu pakkus vajadusel abi ja toetust hoolitseti leskede ja orbude eest Käsitöö Käsitöö tähtsus oli teisejärguline Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms
· suuremates linnades münditi raha · Väiksemates linnades pidi raad jagama võimu maaisanda poolt määratud linnafoogtiga 4. Linnade rahvastik · Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes · Seetõttu oli ka linnades ametlik asjaajamiskeel alamsaksa keel · Arvuline ülekaal oli kohalikul rahval · Esimese põlve linlane sarnanes pigem talupojale ("mittesakslane") · Tavapärane oli ka saksastumine 5. Gildid ja vennaskonnad · Linnaelanikud said hüvesid erinevatesse ametkondadesse kuulumise teel ( tsunftid ja gildid ) · Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu · pakkus vajadusel abi ja toetust · hoolitseti leskede ja orbude eest
juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes olid end koormistest raha eest lahti ostnud, maavabatalupoeg talupoeg, kellele kuulus talu alana lääniõiguse alusel, raad linnade kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, skraa tsunfti põhikiri, mis on rae poolt kinnitatud, seek hooldekande asutus, varjupaik, sündik linnajurist, mittesakslane mõiste maarahva kohta keskajal, läänistama maa kasutamisks andmine feodaalile kõrgema võimu poolt, vasall feodaal, kes sai oma senjöörilt maad, mõisategu - koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega, agul eeslinn, mis on linnamüürist väljaspool, 1238 stensby leping, millega Eestimaa tagastati Taanile, 1343 jüriöö ülestõus, mis lõppes eesti hertsogkonna müümisega
Teema 8 EESTI KESKAEG Linnad, kaubandus ja käsitöö 1. Rahvused ja seisused keskaegses Eestis: Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil
Ülesanded: *kohtumõistmine (tsiviil ja kriminaalasjad) *rahandus *linnakord (karistus häbipost) *suhted teiste linnadega *isikliku elu piiramine, liigne priiskamine *riietumine raad e. magistraat linnade kõrgeim võimu ja kohtuorgan, linnanõukogu Suurtes linnades oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikuks asjaajamises valitsevaks keeleks oli alamsaksa keel. Linnades oli ülekaal kohalikul rahval, väiksemates linnades oli rohkem eestlasi. Maalt linna asunud oli ,,mittesakslane", kui tema järeltulija sotsiaalsel redelil ülespoole liikus (tõusis nt. käsitööliseks), kaasnes sellega kultuurivahetus ja sakslaseks muutumine. Söömine ja joomine Keedeti süüa tule kohal keti osta riputatud kateldes, kasutati ka keraamilisi kolmjalgseid potte, vasest/rauast praepanne, röstimisreste. Liha küpsetamiseks praevarras. Tähtis riist uhmer ja uhmrinui. Söögitegemine oli väga mahukas ning sellepärast valmistati korraga mitmes söögikorraks.
Tsunftikorraldus säilis eesti linnades kuni 19. sajandini. [redigeeri]Rahvastik ja seisused Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast veel ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt mitmeks erinevaks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud mõistet undeutsch (mittesakslane).[1] Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõenäoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Keskajal rändas Eestisse sisse kaks suuremat rahvagruppi: baltisakslased ja rannarootslased. Esimesed saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt maaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeeste ja käsitöölistena.
eest tasu ei makstud. Raad vehetus aasta kaupa ja töötas kahes vahetuses. Rae võim oli piiramatu. - Kohtuvõim (tsiviil ja kriminaal) - Münditi oma raha (Tallinnal & Tartul) - Linna sissetuleku eest hoolitsemine - Sekkumine kodanike isiklikku ellu - Rõivakorraldsed tikteeris moodi Rahvastik: juhtiv positsioon sakslaste käes. Kõnekeel: alamsaksa keel; pärinesid peamiselt Põhja-Saksamaalt; kohalik rahvas e. ,,mittesakslane"; muud rahvad hollandlased, soomalsed, taanlased, rootslased. Gildid: suurgild Liivimaa linnades abielus olevaid kaupmehi ühendav organisatsioon. Mustpeade Vennaskond ühendas vallalisi kaupmehi; liikmeteks võeti ka ajutiselt Liivimaal olevaid kaupmehi ja laevnike. Teiste sotsiaalsete gruppidega hoidsid kaupmehed ranget distantsi. Käsitööliste gildid e. väikegildid koondasid eri käsitööharude tsunfe.
töö saladusi. 3) Meister - Sellist sai meister. Selleks ta pidi valmistama sedöövri. Linnade lihtrahvas- Keskne kategooria oli kodanikud (iseseisev majapidamine, abielus, sündinud seaduslikust abielust) - Õigus loota oma linnalt kaitset saada, allus linna kohtupidamisele ja kandis linna heaks koormisi. Peale kodanike elas linnas üldnimetusega elanikke. 22. Deutsch ja Undeutsch: Etniline ja sotsiaalne tunnus ühiskondlikus hierarhias- "Sakslane" ja "mittesakslane" ei olnud etniline. Etniline ja sotsiaalne jaotus on siin omavahel põimunud. Esimesel kohal pole mitte saksa keel, etniline päritolu, vaid sotsiaalne jaotus. Sotsiaalne positsioon määrab ära õigused ja kohustused, ning võib määrata ka selle, mis keeles ta räägib. Lisaks etnilisele, kultuurilisele ning keelelisele aspektile on olemas ka õiguslik aspekt. Eri inimeste kohta kehtis erinev õigus. Ehk millise õiguse alla keegi kuulus, võis defineerida, millise rahva hulka teda loeti