teiste rahvaste suhtes, see tähendab, et nad on teistsugused. Sõna „barbar“ on tõlgendatud kahte moodi, ühed väidavad, et „barbar“ tuleb kreeka keelsest sõnast „võõramaalane“ ja nii nimetasid kreeklased tavaliselt inimesi teistelt maadelt, kes olid vähem arenenud. Võõramaalased olid need inimesed, kes rääkisid neile arusaamatus keeles. Teised aga väidavad, et sõna „barbar“ on tulnud ladinakeelsest sõnast ja Roomlased viisid selle sõna käibele, et eristada mitteroomlasi ja rahvusi, kes ei olnud sõbralikes suhetes roomlastega. Ladinakeelne sõna „barbares“ tähendab „habemikud“. Arvatakse, et Roomlased ajasid habet ja et habemega inimene tähendas roomlaste jaoks seda, et habemega inimene on mittekultuurne ja ebaviisakas, kes ei austa nende kombeid ja tavasid. Kuid ajajooksul on see sõna omandanud kujundusliku mõtte ja see tähendab ebaviisakat inimest. Barbariteks loeti neid hõime või kogukondi, kes elasid põhja euroopa aladel
1) legaliseeris ristiusu Rooma riigis, 2) rajas uue pealinna Konstantinoopol. Suur rahvasterändamine ja Lääne- Rooma riigi lõpp Hunnide edasiliikumine pani omakorda aluse germaanlaste retkele, mida tuntakse suure rahvasterändamisena. Germaanlased seadsid end Rooma sisse nagu liitnastena ja peagi valitsesid nad juba kogu Lääne- Roomat. Lääne- Rooma riigi lagunemise põhjused: 1) 4. saj algas suur rahvasterändamine, kui hunnid tungisid Euroopasse, 2) sõjaväkke võeti mitteroomlasi e barbareid, kes tegid seal barjääri. Vanaaja ja Lääne-Rooma riigi lõpp 476. aastal. AJALOOLISED ISIKUD: Romulus - Remuse kaksikvend, pärimuse järgi lõi ta koos oma vennaga Rooma linna, tema järgi sai Rooma linn oma nime. Remus - legengi järgu lõi ta koos oma vennaga Rooma linna. Tarquinius Superbus - viimene Rooma kuningas, kes oli pärimuse järgi võimas, kuid paljude roomlaste vastu ülekohtune valitseja. Kui ta sõjaretkel
(vastavalt idas ja läänes). Tema järglaseks oli Constantinus Suur (306-337), kelle ajal toimus kaks olulist muudatust: 1) Legaliseeris ristiusu Rooma riigis (tema järglased olid peaaegu kõik kristlased) 2) Esimene ristiusku keiser 3) Rajas uue pealinna Konstantinoopoli Lääne-Rooma riigi langemise põhjused: 1) 4. saj algas suur rahvasterändamine, kui hunnid tungisid Euroopasse 2) Sõjaväkke võeti mitteroomlasi ehk barbareid, kes tegid seal karjääri Aastal 476 kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser ning sellega langes impeeriumi lääneosa barberite võimu alla (lapsvalitseja Romulus Augustulus (viimane Lääne-Rooma keiser) VS Odaaker) Sellega lõppes antiikaeg ja algas keskaeg! Ajaloolised isikud Romulus- usuti, et just tema oma venna Remusega olid Rooma asutajateks, sõjajumal Marsi poeg. Tema nimi tuli Rooma linna nimest. Esimene Rooma kuningas
rahvad.) Ius gentium ehk rahvaste õigus kehtib kõigi inimeste suhtes hoolimata nende rahvusest. Osalt samastati ius gentium’it loomuõigusega (ius naturale), mis oli ühine loodusele ja inimestele. Roomlaste jaoks muutus ius gentium eriti oluliseks seoses vallutustega ja teiste rahvaste – riikidega sõlmitud õigusega. Kohe kui Rooma oli suurem kui linnriik, tekkis vajadus õiguse järele, mis võimaldaks Rooma kodanikul ja mitteroomlasel teha õiguslikult kehtivaid tehinguid. Mitteroomlasi nimetati peregriinideks ning ühe elukohaga peregriinide õigussuhteid reguleeris nende kodukoha õigusi – ateenlaste omi Ateena õigus, aleksandrialaste suhteid Aleksandria õigus jne. Leidus ka teine grupp Rooma riigi elanikke, kes olid õiguslikult halvemas positsioonis. Neid nimetati dediticii. Nad olid Rooma allutatud territooriumide, mida riikliku süsteemina ei säilitatud, kodanikud. Kuid nende kohta ei kehtinud nende kodukandi õigus, vaid ainult ius gentium.
annaabi.ee 
