Maailmakirjandus IV
Oli seal 20ndatel, 30ndatel üsnagi palju hiljem kui mujal.
Victor hugo (18021885).
temast sai prantsuse romantismi võrdkuju, kuid kui tema isikut ja loomingut vaadata siis ei olnud ta täielik
romantik. Kuid ennekõike ,,Jumalaema kirik pariisis" kasutavad romantilist gliseed: brünett ja blond naine, ilus ja
kole mees jne. Tegelikult ei olnud see teos nendest kangelastest, vaid Jumalaema kirikust millele viidatakse seoses
esilehega.
18ndal aastal tuleb ta kirjandusse. Tema puhul on mitteromantiline juba see et ta nõuab sellist parandust.
Romantikud kippusid pigem lõhkuma kuigi neil eeskujusid oli, kuid samal ajal taheti kogu revolutsioonilise
18.sajandi lõpus hävitada ära vana ja ehitada midagi uut. Victor Hugo mõistis et nii see kunagi ei ole: siiani ei ole
olnud nii et vana on täiesti ära lammutatud ja täiest uus asemele ehitatud. Hugo oligi see kes oli selle vana endasse
alles jätnud. Kunstis on alati olemas olnud traditsioon millest lahti ei saa.