Suund ja pikkus pole olulised. Sirge võrrand tasandil: Kanooniline võrrand - ehk - sirge s kanooniline võrrand tasandil või ka sirge võrrand sihivektrori ja punkti järgi. Üldvõrrand - Sirge tõusuks nim selle sirge tõusunurga tangensit. Sirge tõusunurk on alati 0* ja 180* vahel. Kui sirge tõusunurk on alfa, siis selle sirge tõus k=tan alfa. Seega sirge tõusu saab leida vaid x- teljega mitteristuvate sirgete korral. Võrrand tõusu ja algordinaadi abil: y = kx + b Kui sirge üldvõrrandist avaldada muutuja y, siis saame võrrandi seega 22. Sirgete paralleelsuse ja ristseisu tunnused. Kahe sirge vastastikused asendid. Paralleelsuse tunnused: sihivektorid kollinearsed (+ kontrollin et ei ühti) Ristseisu tunnused: sihivektorid on risti. 23. Sirge kanoonilised ja parameetrilised võrrandid ruumis.
sellega samasihilist vektorit. Suund ja pikkus pole olulised. Kui sirge s on määratud punktidega A(x1 ; y1 ) ja B(x2 ; y2 ), siis selle sirge sihivektoriks on iga (nullvektorist erinev) vektor s, mis on samasihiline (kollineaarne) vektoriga AB Vektorit, mis on risti vaadeldava sirge sihivektoriga, nimetatakse selle sirge normaalvektoriks Sirge tõus sirge tõusunurga tangens. k = tan (sirge tõusu saab leida vaid x-teljega mitteristuvate sirgete korral, st tan väärtus puudub 90° juures). Sirge tõusunurgaks nimetataksse nurka x-telje positiivse suuna ja sirge vahel (mõõdetakse vastu kellaosuti liikumissuunda). Sirge tõusunurga suurus on alati 0° ja 180° vahel. Kanooniline võrrand on sirge võrrand, mis on määratud sihivektori ja punktiga. Olgu sirge s määratud oma sihivektoriga s = (s1 ; s2 ) ja punktiga A(x1 ; y1 ). Punkt X(x;
suurima osa liikide juures ei ole loodusvaatluse representatiivsus kuidagi tagatud. Suurulukite jälgimine on suhteliselt lihtne; sügavveekalade puhul pole see enam nii ja paljude taime- ja seenerühmade puhul tuleks siiski valdavalt püüelda tegelike katsete läbiviimise poole. Parmasto ülaltsiteeritud raamatus on toodud näiteks, et seente puhul on morfoloogiliselt väga lähedaste, kuid siiski mitteristuvate populatsioonide juures kasutusel termin intersteriilsed rühmad sama liigi sisesi. Ma siiski loobuksin niisugusest ebajärjekindlusest seal, kus me räägime liikideks jagunemise põhimõttelistest alustest. Mis aga puutub vajadusse süstematiseerida elusat loodust, siis seal on paljuski tegemist pragmaatiliste kaalutlustega, mitte evolutsiooniteooriaga. Hoopis tõsisemate küsimustega sattume vastastikku siis, kui tuletame meelde, et väga suur
annaabi.ee 
