sekundaarpinge ei ületa 50 V. Elektriliste mänguasjade valmistamisel kasutatakse mänguasjatrafosi (toy transformers), millede sekundaarpinge ei ületa 24 V. Madalsagedustrafode eriliigiks on autotrafod (autotransformers). Autotrafodel on ainult üks mähis, mille osa keerde on primaar- ja sekundaarahelale ühised. Väiksema materjalikulu tõttu on neil kõrgem kasutegur. Autotrafosi toodetakse ühe- ja kolmefaasilisi ning reguleeritava ja mittereguleeritava pingega. Reguleeritava pingega autotrafosi kasutatakse ainult madalpingeseadmetes (laboriseadmed, valgustusseadmed, kommutaatormootorid jt) pingeregulaatoritena. Kaitseväikepingeallikatena (12...24 V) autotrafosi kasutada pole lubatud kuna nad ei taga galvaanilist eraldatust. Mõõteriistade mõõtepiirkonna laiendamiseks ja mõõteahelate galvaaniliseks eraldamiseks kõrgepingelistest ahelatest kasutatakse mõõtetrafosi. Mõõtetrafod jagunevad voolu- ja pingetrafodeks.
1. Tüübi järgi: - Hammasrataspumbad - Labapumbad - Kolbpumbad - Rootorpumbad 2. Tootlikkuse järgi: - Muutumatu tootlikkusega - Muudetava tootlikkusega NB! Muudetava tootlikkusega pumbad on: radiaal-, aksiaal- ja Flügenzellen pumbad. Kasutatakse suletud hüdrosüsteemide korral 93. Aksiaalkolbpump ja selle detailid AKSIAALKOLBPUMPADE LIIGITUS: a) kaldplokiga ja mittereguleeritava tootlikkusega b) kaldplokiga ja reguleeritava tootlikkusega c) kaldkettaga ja reguleeritava tootlikkusega Aksiaalkolbpumbad edastavad õli liikuvate kolbide abil, mis käitatakse pöörleva kaldketta poolt. Sellised pumbad arendavad väga kõrget rõhku ja seetõttu kasutatakse neid iseliikuvatel töömasinatel. Detailid: 1 - käitusvõll,2 kaldketta juhtplaat,3 -
(v.a. buldooserseadmed), nn. tagastusautomaat. Jaoturi ülaosas paiknevad juhthoovad käepidemetega. Jaotur võimaldab hüdrosüsteemi töötamist neljal reziimil: · Tõste · Allalase · Ujuasend · Neutraal Jaoturi keres paikneb kaitseklapp ja möödavooluklapp. Keres on 3 horisontaalkanalit: · Survekanal · Ülevoolukanal · Äravoolukanal Möödavooluklapp suleb survekanali ja äravooluruumi vahelise ala. Klapp on mittereguleeritava vedruga surutud keresse pressitud pesadesse. Kaitseklapp on ühenduses survekanaliga ja äravooluruumiga. Klapivedru on reguleeritav. Tagastusseade koosneb: · 5-st kuulist · Vedrust · Fikseerpuksist · Kuulklapist vedruga · Hülsist · Buusterist (otsakuga kolvike). Tagastusseade töötab järgmiselt. Kui tõste või allalase lõpetatakse, ületab õlirõhk kuulklapi vedru vastujõu. Klapp avaneb, õli tungib hülssi ja tõstab selles oleva buustri üles
hinnata valemiga: y freg 1 = y f 1+ k R kO Ülaltoodud valem näitab, et reguleerimissüsteem vähendab objektile mõjuvate häiringute poolt esilekutsutud reguleeritava suuruse hälvet seadesuurusest (1+ka) korda, võrreldes mittereguleeritava objektiga (avatud süsteemi võimendustegur on ka=kRkO). Reguleerimisseadused, tööstuslikult toodetavad regulaatorid 23. Lineaarsed reguleerimisseadused. P-reguleerimisseadus, selle realiseerimisvõimalused. I-reguleerimisseadus, selle realiseerimisvõimalused.
Sele 16.1. Mehhanismi põhimõtteline skeem. Nii sisend- kui ka väljundlüli liikumine võib olla kas ühtlane või katkendlik translatoorne, pöörlev või liitliikumine. Liikumise seaduspärasus on tavaliselt ette antud kas funktsioonina ajast, pöördenurgast või mõnest muust parameetrist. Mehhanismide klassifikatsioon: a) ülekannefunktsiooni kuju järgi: - pideva ülekandefunktsiooniga, - muutuva ülekandefunktsiooniga: - mittereguleeritava (siinuse, tangensi) ülekandefunktsiooniga, - reguleeritava ülekandefunktsiooniga: - astmelise reguleerimisega (käigukastid), - sujuva reguleerimisega (variaatorid). b) liikumise teisendamise kuju järgi: - pöörlev liikumine pöörlevaks liikumiseks: - reduktorid sisend väljund , - multiplikaatorid sisend väljund ,