Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Mitterakulised struktuurid - sarnased materjalid

valgud, steemid, nakatumine, tungima, mutatsioon, tagaj, naerev, guineas, kuru, meditsiiniline, sarvkesta, liigiti, rvis, priionid
thumbnail
6
docx

Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused

Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel.

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
37
ppt

Valkude ruumiline struktuur

paiknevad polaarsed ja laetud aminohappe jäägid Kas sekundaarstruktuur on ennustatav primaarstruktuurist lähtudes? Chou ja Fasman 1976 ·Homoloogia alusel modelleerimine ·Valkude kokkupakkumise modelleerimine ·Irregulaarsused standardsetes struktuurides ·Helix capping (Asn, Gln) Valgud jaotatakse ajalooliselt globulaarseteks ja fiibervalkudeks Esialgne jaotus morfoloogia alusel Fiibervalgud domineerib 1 sekundaarstruktuur Fiibervalgud on tüüpiliselt vees lahustumatud kasutusel sidekudedes Näited: Kollageen, keratiin, siidi fibroiin Globulaarsed valgud vees lahustuvad. Enamus valke rakkudes. Heterogeense sekundaarstruktuuriga. Oluline tertsiaarstruktuur

Keemia alused
46 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

kõikide elusorganismide ehituse järgitakse kindlaid printsiipe rakkude, kudede ja organite tasadil. + Biomolekulide esinemine. Biomolekulid esinevad vaid elusorganismides (DNA, Valgud) Ainevahetus - toitainete omastamine keskkonnast, selle kehaomaseks muutmine ja jääkainete eritamine. <----------------------------------------------------------------> Bioloogilise organiseerituse tasandid 1. Biomolekule uurib molekulaarbioloogia. (DNA, Valgud, RNA) 2. Rakustruktuure ja rakke uurib tsütoloogia e. rakubioloogia. (Bakterid, taime-, looma-, ja seenerakud. Protistid) 3. Kudesid uurib Koebioloogia e. histoloogia. (Taimed = kattekude, Loomad = epiteelkude) 4. Elundite ja organite tööd uurivad Anatoomia(ehitust) ja Füsioloogia(talitlust). (leht, õis, kops, maks) 5. Organisme uurivad Zooloogia, Botaanika, Mükoloogia, Geneetika ja Biokeemia. (taimed, loomad, seened) 6. Populatsiooni uurivad Ökoloogia, Evolutsionism ja Geneetika

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
194
docx

Molekulaarbioloogia

Ribosoomid stabiliseerivad RNA- valgu struktuuri. Subühikuid iseloomustatakse raskusväljas liikumise kiiruse järgi (sadenemise järgi) – Svedberg. Bakteri ribosoomid 30S ja 50S – kokku 70S. Eukarüootidel 40S ja 60S – kokku 80S. Sõltub osakeste massist ja tema tihedusest – Svedberg. Sõltub osakeste massist ja tema tihedusest. Subühikud on omavahel koos subühikutevaheliste sildadega, põhiliselt RNA-RNA interaktsioon. Väike subühik – 1500 nukleotiidiline, 1 heeliks ja valgud. Suur subühik on natukene teistmoodi orienteeritud. Suur subühik – 6 sekundaarstruktuuri, lisaks 5S RNA. Subühikute vahele seostub tRNA 3 erinevasse saiti (A, P, E). Subühikud võivad olla erinevad, aga neid on alati kaks. 23S + 15 S RNA (suur subühik). Ribosoomi massist prokarüootidel 2/3 RNA. Eukarüootidel on suhteliselt rohkem valke (umbes pooleks), aga ka RNA on suurem. Põhjus, miks ta koosneb kahest subühikust on see, et mRNA käib kahe subühiku vahelt läbi.

Bioloogia
82 allalaadimist
thumbnail
46
doc

BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID

................. a) ................................................................................................................................................. b) ................................................................................................................................................. c) ................................................................................................................................................. 2.5. Nii süsivesikud, lipiidid kui valgud täidavad organismides kaitsefunktsiooni. Tooge üks näide iga nimetatud ainerühma kaitsva toime kohta. 3 punkti Süsivesikud: ............................................................................................................................. ................................................................................................................................................. Lipiidid: .........................................................................................

Bioloogia
739 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

Bioloogia riigieksamite ülesanded koos vastustega

........... a) .................................................................................................................................................. b) .................................................................................................................................................. c) .................................................................................................................................................. 2.5. Nii süsivesikud, lipiidid kui valgud täidavad organismides kaitsefunktsiooni. Tooge üks näide iga nimetatud ainerühma kaitsva toime kohta. 3 punkti Süsivesikud: ............................................................................................................................. .................................................................................................................................................. Lipiidid: ................................................................

Bioloogia
1779 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Organismide keemiline koostis, lipiidid, valgud

1. LIHTLIPIIDID e. rasvad on propaantriooli ja rasvhapete estrid. ÜLESANDED: · Energeetiline funktsioon · Kaitse( vooderdab) · Ehituslik funktsioon ( mesilasvaha) 2. LIITLIPIIDID moodustavad , kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. Fofolipiidid rakumembraani koostises. 3. STEROIDID on tsüklilised ühendid. Nt: suguhormoonid Kolesterool Adrenaliin(neerupealiste hormoon) VALGUD (Asp..) Valgud e. proteiinid on biopolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejäägid on valgumolekulis ühendatud peptiitsidemega. VALGU STRUKTUURID. 1. primaarstruktuurid (aminohappeline järjestus) 2. sekundaarstruktuur( keerdumine või voltumine) a ­ heeliks (juuksed) B ­ struktuur (küüned) 3. tertsiaalstruktuur ( gloobulid või fibrillid ) 4. kvaternaalstruktuur( hemoglobiin ) mitme polüpeptiidi ühinemisel.

Bioloogia
87 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vee tähtsus, sahhariidid, lipiidid, valgud

· 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 KJ energiat. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toiteaine: · piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse: · Taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine ­ kaitseb külmumise eest. · Limad · Antikehades Ligimeelitav: · Õistaimede nektar ­ putukate ligimeelitamiseks Bioegulatoorne: · Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide kosstisesse. Transpordi funktsioon: · Transporditakse glükoosi · Taimedel tõusev ja laskuv vool · Loomadel veres Lipiidid 1.rasvhapped (looduses harva vabalt) a)küllastunud b)küllastumata(õline vedelik) 2.lihtlipiidid e lihtrasvad (kõik lipiidid on alkoholide ja rasvapete estrid) a)nutraalrasvad- >glütserool+3rasvhappejääki, b) vahad 3

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Bioloogia- eluomadused, elu organiseerituse tasemed, organismide koostis, süsivesikud, rasvad ehk lipiidid, valgud ehk proteiinid

ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada kurjategijaid *määrata lootearen

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia uurib elu

BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia ­ teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ­ ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu ­ biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

toitainetest energiat kasutada b. Vabade radikaalide tekitamine organismis C, H, O ­ kõikide orgaaniliste biomolekulide koostises on olemas N, P, S ­ mitmekesistavad biomolekulide ehitust: 1) Lisaelementide olemasolu tõstab ühendi reaktsioonivõimet 2) Lisaelemendid võimaldavad teist tüüpi keemilisi sidemeid molekulides (nt väävlisillad on valgumolekulides) 3) Uute elementide lisandumine annab ka uuetüübilisi funktsionaalseid rühmi N: aminohapped, valgud, nukleiinhapped P: fosfolipiidid, nukleiinhapped, süsivesikute fosfoestrid S: aminohapped, valgud, teadud vitamiinid Mesoelemendid Esinevad ioonsel kujul (Na, K, Ca, Mg, Cl) Na, K ­ Na tüüpiline rakuväline, K rakusisene element. Koos teevad: 1) Reguleerivad vee reziimi ­ Na säilitab vett. K soodustab veeväljutamist 2) Ainete transpordiks, membraantranspordis osalevad koos 3) Tekitavad nõrku elektriimpulsse rakkudel: a. Vajalik närviülekandes b

Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Bioloogiline hüdrolüüs on biopolümeeride ensümaatiline lagundamine. Seedeprotsessid. Tärklis + vesi ­(amülaas) ­(vaheühendid) - - glükoos. Leib annab suus mäludes mitme minuti jooksul magusa maitse. Vee vastandtoime teiste ainetega. Hüdrofiilne (a- ained, mis vees lahustuvad, NaCl, suhkur; b- ained, mis veega seostuvad, kuid ei lahustu, märgumine, pundumine, tselluloos (filterpaber v naturaalne vatt), inuliin) hüdrofoobne (ei lahustu ja ei seostu, toiduõli, hüdrofoobsed valgud (kattevalgud). Vesi lahustunud kujul realiseerub enamike ühendite pH väärtus. Mitu korda on pH 4 happelisem kui pH 6? Maohape ­ 1,5 kuni 2,5. Happevihm - pH 4,5 ­ 5,5. Veri- ph 7,3-7,4. Soolajärvede vesi 9,9- 10,2. (Surnumeres kuni 10,5). Uriini ph võib muutuda 4 ühiku ulatuses. (4,5 ­ 8). 5 Rakuline tasand- vesi koos veeslahustunud ainetega põhjustab siserõhu ehk turgori, olemas

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
15
pdf

Bioloogia eksamiks

Nad on elutud, sest neil puudub rakuline ehitus, ainevahetus ja võime iseseisvalt paljuneda. Viriool ­ mittepaljunev ja ainevahetuseta viirusosake Virioid ­ sarnaneb RNA-viirusega, esineb taimerakkudes ja põhjustab taimehaigusi. Virusoid ­ viirus, mis paljuneb ainult koos teise viirusega. Priion ­ nakkuslik valk, mis esineb kesknärvisüsteemis, põhjustab n hullu lehma tõbe. Viiruste paljunemine: Lüütiline tsükkel: viiruse paljunemise protsess, millega kaasneb raku kindel nakatumine ja hukkumine. >toimub raku nakatumine >viirus vabaneb apsiidist ja viirusosake sisestab oma DNA peremeesrakku >algab viiruse DNA alusel regulaatorgeenide süntees, et pidurdada peremeesraku ainevahetust. Toimub viiruse genoomi replikatsioon ja apsiidi valkude süntees. >moodustatakse uued virioonid >lagundatakse peremeesraku membraan (ja kest)

Bioloogia
350 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

hammaste lagunemine. 7. Toidunõud: a) alumiinium nõud- problemaatiline on happelise toidu valmistamine, b)teflonnõud- probelmaatiline kui hakkab lagunema ja saab flouri ühendeid. Vesi ja vee funktsioonid Molekulaarne tasnad · Vastas mõju teiste ühenditega. a) Hüdrofiilne:1)veeslahustuvad: suhkur, 2) veega seostuvad(märgub, pundub): vatt, inuliin b) Hüdrofoobne: õlid, rasvad, vahad, teatud valgud · Vesi läheteainene hüdrolüüsi protsessides a)Polümeerneühend+vesi+ensüüm->->->->(etapid)->->monomeerid. Nt: tärklis+ vesi+ amülaas->->->->glükoos · Vesi kui fotosünteesi lähteaine a)Taimsele fotosübteesile aind lähteainele vesi-> hapnik, Erand: tsüanobakterid- sinivetikad, neil pole lähteaineks vesi · Vesi lahustunud kujul realiseerub ph ühendite väärtus a) aluseline b) neutraalne

Üldbioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Bioloogia - esitlus - viirused

VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia ­ teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus

Mikrobioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bakterid & viirused

mõnede vitamiinidega, bakterite hävitamisega tekivad seedehäired · ümbritsevad kõiki organisme · toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuse tarbeks toodetakse mitmesuguseid valgulisi ensüüme (nt. pesupulbrites) Priionid ...on rakutud molekulaarstruktuurid. Nakkuslikud valgumolekulid, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja põhjustavad surmaga lõppevaid haigusi (nt. Hullulehmatõbi, Greutzfeldt-Jakobi haigus, Kuru haigus) Viirused ...on valgusmikroskoopides nähtamatud mitterakulised bioloogilised objektid, mis paljunevad elusrakkudes. Nad on rändavad parasiitsed geenid. Teadus, mis uurib viirusi on viroloogia. Viiruseid ei saa antibiootikumidega ravida, ravima peab organism ise või vaktsiinid. Ehitus · nukleiinhape (korraga ainult DNA või RNA), ümbritsetud kapsiidiga, mis koosneb valkudest

Bioloogia
186 allalaadimist
thumbnail
98
pdf

Tartu Ülikooli Kirjastus "Psühholoogia Gümnaasiumile"

polariseeritus naaberneuronitelt saabunud erutavate signaalide mõjul vähenenud üle teatud piiri, vallandub tegevuspotensiaal. 12 - Virgatsained - keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude taitlust, seondudes retseptoritega. - Sünapt - koht, kus toimub närvierutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele. - Retseptorid - valgud, mis seovad virgatsaine molekule ning kas käivitavad rakus signaali esindamiseks biokeemiliste protsesside ahela või muudavad kohe rakumembraani elektrilisi omadusi. Näiteid virgatsaineist, mida Näide vastavatest närvi- või psüühilistest kasutab mitu rühma neuroneid funktsioonidest Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkveolek Glutamaat Üsna universaalne erutusvirgatsaine, enim uuritud

Psühholoogia
99 allalaadimist
thumbnail
62
docx

PSÜÜHIKA EKSAM

SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm.

Psühholoogia
319 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Viirused

Riskipopulatsioonid: alla 14-aastased, inimesed tiheda rahvastusega aladel (lasteaiad, barakid, ujumisklubid jms). Viirus levib ülemaailmselt, sesoonsuseta. Replikatsioon. Genoom on lineaarne, kaheahelaline, kummaski 5’ otsas kovalentselt terminaalne proteiin. Geene transkribeeritakse mõlemalt DNA ahelalt mõlemas suunas replikatsioonitsükli erinevatel aegadel, seotud funktsiooniga geenid klastrites. Suurem osa tekkinud RNAst protsessitakse tuumas eraldi mRNA-deks. Varased valgud põhjustavad rakukasvu, varane valk on ka DNA polümeraas, mis osaleb genoomi replikatsioonis. Hilised valgud on peamiselt kapsiidi komponendid. Üks viirustsükkel võta 32…36 tundi, toodab 10000 virioni. Rakupinnaretseptoritega seostumine on kaheastmeline: kiud interakteerub immunoglobuliini superperekonna glükoproteiinse liikmega (igal rakul umbes 100000 vastavat retseptorit). Sama retseptorit kasutavad Coxsackie B viirused. Mõned adenoviirused kasutavad ka MHC I molekule

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Taime geneetika

8. Pleiotroopsus,polümeeria - pleiotroopsus (pleiotropy), ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Harvadel juhtudel tuleneb polüfeensus sellest, et ühe geeni produktideks võib olla kaks või enam iseseisva funktsiooniga polüpeptiidi (või peptiidhormooni). Enamasti on polüfeensus tingitud ühe geeni produkti osalemisest erinevates ainevahetusreaktsioonides või mitmetes rakulistes vastasmõjudes ja arenguprotsessides. Polüfeense toimega geeni mutatsioon avaldub tavaliselt mitme tunnuse üheaegse muutusena, nt. patoloogia korral sündroomina. (fenogenees (phenogenesis) -- geneetiliselt kontrollitud tunnuste (feenide) kujunemiskäik indiviidi ontogeneesis; molekulaarsete, biokeemiliste, füsioloogilste, morfoloogiliste jm. protsesside ning muundumiste jada geenist tunnuseni. Fenogeneesis ilmneb alleelide ja erinevate geenide interaktsioon või ka ühe geeni erisuunaline toime erinevatele tunnustele (polüfeensus). )

Taimekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldbioloogia konspekt

sinivetikad) 2. vesi osaleb hüdrolüüsil (polümeerne ühend laguneb ehitusüksusteks). Nt Tärklis + H2O+ensüüm amülaas süljes ->->-> glükoos näiteks leib/sai pikaajalisel mälumisel. 3. vastasmõju teiste ühenditega. Vastasmõju võib olla hüdrofiilne või hüdrofoobne. Hüdrofiilne a) aine lahustub vees nt suhkus b) aine ei lahustu, kuid seob vett nt naturaalne vatt e tselluloos. Hüdrofoobne: ei lahustu/ei seostu nt õli/rasv. Valgud on ühendid, mis sõltuvalt ehituslikust eripärast võivad kuuluda kõiki kolme klassi. (juuksed on puhas valk) Vee funktsioonid raku tasandil 1. Vesi kui raku... . Veerikas tsütoplasma. Kõige rohkem vett meduusi rakkudes, kõige vähem seemnetes, spoorides jne. Tav. Rakkudes 60-80% vett. 2. veel on hea soojusjuhtivus, kaitseb rakku ülekuumenemise eest. Kaitseb mitokondreid (tootavad soojust) 3. Tekitab rakkudes siserõhu ehk turgori

Üldbioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
150
docx

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus

Bioloogia
209 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Aminohapped, peptiidid, valgud

AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed ­ kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse

Biokeemia
127 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik

kompleks Rakumembraani 3 IT? - Kaitsefun - Ainete ja ühemdite transport - Info retseptoritega Kolesterool annab membraanile teatava jäikuse Glükoproteiinid- retsptoorne fun Valkude 3 IT ? - Ainete transport(kanalid, kandjad, pumbad) - Signaalide vastuvõtt ja edastamine - Seondab membraani tsütoskeletiga Pumbad ­ energia toel transportivad ained ja ühendeid raku ja rakust välja Kandjad ­ transport valgud ­ liiguvad mööda konts gradiendi Kanalid ­ avades ja sulgedes kanaleid saab kiiresti toimetada transpodi pili mööda konts gradiendi. Ioonide liikumine läbi membraani mõjutab membraani el potensiaali. Seega muutused kanalite aktiivsuses kutsub esile kiireid el signaale kergesti erutuvates membraanides (närvi, lihas rakud) Tuuma poorid (NPC) (nukleoporiinid) - Membraane läbivad - Spetsiifilised - Loomses rakus tuhandeid Tuumake *Dünaamiline struktuur mis seostub raku tegevusega

Funktsionaalne morfoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

muudavad veel nakatumata rakud viiruse suhtes resistentseks ning juba viirusega nakatunud rakkudes indutseeritakse viiruse genoomi ja valkude lagundamine. Seega takistab interferoon viiruse levikut veel nakatamata rakkudesse ja seetõttu ka viiruse reproduktsiooni., komplement- Tunneb ära bakterite pinna komponente, mitmesugune toime (tekitab bakterite lüüsumist, fagotsütoosi jne) kollektiinid, PRP- valgud 3. Kuidas kaasasündinud i. nakkuse ära tunneb? Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on nn Pattern Recognition Proteins (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen associated molecular patterns- PAMP). PAMP on kindlad molekulid ja struktuurid, mida leidub vaid prokarüootidel, näiteks LPS, lipoproteiinid ja peptiidoglükaanid. Neid toodavad vaid mikroobid, mis võimaldab kaasasündinud immuunsusel vahet teha oma ja võõra keha vahel

Immunoloogia i
199 allalaadimist
thumbnail
106
pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

a. arhedes DNA kromatiin koosneb peamiselt histoonist. 12. Kirjelda eukarüootse (ka inimese) raku kromatiini struktuuri. Kromatiin on DNA-st ja valkudest koosnev pakitud kompleks, millest moodustuvad kromosoomid. Kromatiini all mõistetaksegi rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kromatiini koostises olevad valgud jaotuvad kahte suurde klassi: 1. Histoonid - aluselised valgud. (neutraalse pH juures postiiivselt laetud). 2. Mittehistoonsed kromosoomivalgud - tugevalt happelised valgud (neutraalse pH juures negatiivselt laetud). Struktuur (kondenseerumise astmed): Kromatiini struktuur rajaneb järjestikulistele DNA kokkupakkimise tasanditele. Eukarüootne kromatiin koosneb enamjaolt DNA-st ja histoonidest. Ümber histoonide keerdunud DNA-d

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

Mida kaugemal fülogeneetiliselt asetsevad 2 liiki teineteisest, seda suurem on nende vahel struktuuriline ja järelikult ka antigeenne erinevus. Suur molekulmass < 1000 daltonit ­ pole immunogeenid (hapteenid) 1000-6000 Da ­ immunogeensus on varieeruv > 6000 Da ­ tavaliselt immunogeenid 50 -100 000 Da tavaliselt parimad immunogeenid Antigeen peab olema keemiliselt keeruline. a) peaaegu kõik valgud on immunogeensed b) karbohüdraadid (polüsahhariidid) on potentsiaalselt immunogeensed (näiteks: ABO veregrupid) c) lipiidid pole tavaliselt immunogeenid d) nukleiinhapped on nõrgad immunogeenid Adjuvandid on vaktsineerimisel kasutatavad lisaained (immuunvastuse tõhustamiseks). Adjuvante kasutatakse immuunvastuse tõstmiseks, kui antigeen on nõrk immunogeen või antigeeni on vähe. Adjuvant: a)

Geenitehnoloogia
57 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

Valgud ja geenid

1.5g/kg/päev) on piisav? ­ Tänaseni on olnud ­ järelikult on nähtus "elastne", "andestav", "suure veaga" jne. ­ Elu näitab, et lihasmassi on võimalik säilitada ja suurendada väga erineva valgukoguse baasilt · Söögiga tarbitud valgu omastamine sõltub paljudest teguritest: ­ Kellaaeg (nii päeva lõikes kui suhtes treeningusse) ­ Kaasuv toit (keeruline probleem!) ­ Tervislik seisund ­ Seedetrakti staatus Lihashüpertroofia ja valgud · Lihashüpertroofiaks on vaja 3 tingimust: ­ Jõutreeningut ­ Positiivset energiatasakaalu ­ Lihase valgusünteesiks piisavalt aminohappeid · Kulturistid treenivad suurte koormustega, söövad palju kaloreid ja tarbivad valku ­ Tihti on tegemist müütilise (põhjendamatu, tegelikkust ignoreeriva sh. personaalset geneetikat) valgutarbimisega ­ Samas asendab valgupreparaat toidulisandina suurt ja kompleksset einet (n. klaas valgujooki = 0.5kg praad)

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Bioloogia riigieksamiks

) Raud 0,01-0,015% (hemoglobiin) Jood (kilpnäärme hormoonide sünteesiks) Fluor (hamba email) Anorgaanilised ained meie organismis Vesi 80 % Vee ülesanded kehas: ainevahetus, temp reguleerimine (higistmaine, vereringe, joomisel jahutamine), jääkide eemaldamine kehast, tagab nahale elastsuse, tagab raku siserõhu, kaitse (nt vesikeskkonnas areneb loode), viljastumine. Soolad 1,5 % Orgaanilised ained Valgud 14% ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. BIOLOOGIA 2010 Aminohapped on amfoteersed ühendid. Kahte aminohapet seob peptiitside. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis. VALGU STRUKTUURID · primaarstruktuur ­ aminohappeline järjestus · sekundaarstruktuur ­ keerdumine ehk voltumine (küüned, juuksed)

Bioloogia
308 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Rakubioloogia kordamisküsimused

Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb DNA struktuur Rõngas, (kromosoom ja Lineaarne, erinevad plasmiidid) tsütoplasmas kromosoomid, histoonid, paiknevad tuumas RNA ja valk Süntees samas kohas RNA tuumas, valgud tsütosoolis Metabolism Anaeroobne+aeroobne Aeroobne Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed  Esimesed prokarüootsed organismid tekkisid ~ 3 -3,5 miljardit aastat tagasi  Esimesed eukarüootsed organismid tekkisid ~ 1-1,5 miljardit aastat tagasi  Sümbiontsed bakterid, mis on seotud õhulämmastiku assimileerimisegaon näiteks tsüanobakterid ja Rhizobium

Rakubioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
30
docx

"Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte

bioloogiline päritolu Charles Darwini evolutsiooniteooria seisukohalt on olemasolevad eluvormid bioloogiliselt ühtset päritolu. Evolutsiooni põhiprintsiibid: Mitmekesisus, omaduste päritavus, erinev sigimisedukus 3.2. Evolutsiooni uurimine Kaudsete andmete põhisosa moodustavad kivistised, veel on minevikumärkide allikaks praegu elavate liikide ja nende sugulaste käitumismustrid ning evolutsioonilisele minevikule viitavad ka nukleiinhapped ja nende alusel toodetud valgud. Inimese rakkude molekulaarsed koostisosad peegeldavad selgesti meie ühist päritolu kõikide selgroogsete ja isegi veel madalamate arenguastmega loomadega. 3.3. Psüühika ja käitumismehhanismid Käitusmismehhanismideks nimetatakse organismi vahendeid ja võimalusi käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanismid on närvitegevus, hormonaaltasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu

Psühholoogia alused
99 allalaadimist
thumbnail
74
docx

Genoomi struktuur ja funktsioon

Heterokromatiin on transkriptsiooniliselt inaktiivne. Esineb tsentromeerides ja telomeerides. Heterokromatiini iseloomustab võime levida: kui on juba tekkinud hakkab toimuma ahelreaktsioon, mis viib ühe suurema osa kromatiini heterokromatiniseerumisele. Rakud peavad vaeva nägema selle tõkestamiseks. Heterokromatiini iseloomustavad deatsetüleeritud histoonid. Replikatsioon toimub hiljem. Heterokromatiin:  on oluline tsentromeerides, heterokromatiini valgud seonduvad DNA kordustele mis on tsentromeeride ümbruses ning on vajalikud õigeks tütarkromatiidide seondumiseks ja kromosoomi segregatsioonis.  stabiliseerib korduvaid DNA järjestusi tsentromeerides ja mujal genoomis inhibeerides rekombinatsiooni homoloogsete korduste vahel.  heterokromatiin reguleerib geeniekspressiooni arengu ja rakkude diferentseerumise ajal.

Geneetika
72 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused

Moodustavad 5-6% leukotsüütide üldarvust. b)lümfotsüüdid. Moodustavad 30-60% leukotsüütide arvust. Leukotsüütide osakaal on eriti suur veisel, lambal, seal ja lindudel. Nad on väga liikuvad, aga neil puudub fagotsütoosivõime. Jagunevad T- ja B- lümfotsüütideks. ÜL lümfotsüüdid on organismi spetsiifilise immuunsüsteemi funktsiooni kandjad. Leukotsütaarvalem e leukogramm on leoukotsüütide alaliikide protsentuaalne suhe. 9. Vereplasma koostis. Vereplasma valgud ja nende ülesanded. Vereplasma koostis : ·vesi 90-92% ·valgud 7-8%. Albumiinid, globuliinid, fibrinogeen ·mittevalgulised orgaanilised ühendid 1%. Glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolesterool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumisoolad ·anorgaanilised ained 0,9%. Na, Ca, K, Cl- ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid Vereplasma valgud : Sõltuvalt loomaliigist keskmiselt 55-85 g/l. Ööpäeva jooksul uuendatakse umbes 25% vereplasma valkudest

Füsioloogia
166 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun