kvaliteediprobleemid. ladude planeerimine 43 • Personali planeerimiseks on vaja teada teostatavate laotööde mahtu. • Samuti on vaja teada, kui suur ajaressurss kulub ühe või teise tööoperatsiooni tegemiseks. ladude planeerimine 44 Personalivajaduse planeerimiseks laos on vaja: • määratleda ja defineerida põhilised tegevused laotöös • teha kindlaks mitteproduktiivse aja osakaal laotöös ladude planeerimine 45 • kasutada standardeid või bencmarking uuringutulemusi põhiliste tootlike tegevuste sooritamiseks kuluva aja kindlaksmääramiseks • ennustada töömahtusid tulevikus. ladude planeerimine 46 • Inimene suudab 8 tunnise tööpäeva jooksul teha produktiivset tööd u. 6 tundi. ladude planeerimine 47 Tööalade planeerimine
Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Personali planeerimiseks on vaja teada teostavate laotööde mahtu. Samuti on vaja teada, kui suur ajaressurss kulub ühe või teise tööoperatsiooni tegemiseks. Personalivajaduse planeerimiseks laos on vaja- määratleda põhilised tegevused laotöös, teha kindlaks mitteproduktiivse aja osakaal laotöös, kasutada standardeid või uuringutulemusi põhiliste tootlike tegevuste sooritamiseks kuluva aja kindlaksmääramiseks, ennustada töömahtuvusi tulevikus. 11. Ladude tüübid. Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi Ladude tüüpe jaotatakse tegevusvaldkonna või kasutusotstarbe järgi. Tootmisettevõtete laod- Materjali ja toorainelaod, Pooltoodete laod, Puhverlaod (tehase
variolatsiooni levik Türgist Euroopasse 18. sajandil.) (EUROOPA) KESKAEG Stereotüüp "Pimedast keskajast" on meditsiiniloo kontekstis teataval määral õigustatud keskaja teisele poolele andis raskemeelsuse varjundi katk, perioodi viimasele sajandile aga süüfilis. Keskaja halvustamisele ladusid põhja siiski sellele järgnenud, humanismi traditsiooni kandvad, ajastud (Renessanss ja Valgustusaeg), mil keskaega nähti eelkõige teoloogilise skolastika võrgus sipleva, mitteproduktiivse, ajastuna. (See on ka põhjus, miks keskaja halvustamisele läks marksistlik ajaloofilosoofia, milline on palju rõhku pööranud religiooni ja teaduse (meditsiini) suhetele). Keskaegse meditsiini (nagu kogu teaduse) arengut takistas skolastika. Skolastika juured ulatuvad ka antiikaega filosoofilise maailmanägemuse äärmusse minnes võib ju tõepoolest tunduda aktsepteeritav, et kogu vajalik teadmine on võimalik tuletada olemasoleva teadmise baasilt. Keskaegne skolastika oli kirjasõna-