mail 1865, lõppes kõik. Sealt algas ka orjavaba riigi ülesehitus. Üks suurimaid probleeme sõdurite jaoks oli see, et ei meditsiinile abi ei olnud piisavalt kiire või üldsegi puudulik, tänu sellele on tänapäeval kiirabi. Kuna Abraham Lincoln oli huvitatud tehnoloogiast, siis tänapäeval on tehnoloogia peamine kommunikatsiooni juht. Tänu kodusõjale, on tänapäeval peamised poliitilised grupid USA’s vabariiklased ja demokraadid, mitte orjuse pooldajad ja mittepooldajad. Orjust ei ole enam. Kodusõda on tõend sellest, et sõda võib lahendada ühe probleemi, aga toob juurde 10. Näiteks rassism, jah mustanahalised on vabad, aga endised orjapidajad pole selle üle õnnelikud. Kõdusõda oli esimene samm rassismi probleemi lahendamise poole, nüüd on vaja teada saada mis on teine samm. Kodusõjas langes 620000 ameeriklast, see jättis ülemeelikult suure armi USA-le. Kasutatud allikad 1. https://www.battlefields
töötasuga nõustumine seda, et vastasel juhul ei oleks neil üldse tööd ning seetõttu on nad ümbrikupalgaga rahul. Kui paljud ümbrikupalga saamisega rahulolematud töötajad aga arvavad, et kui nad sellise situatsiooniga ei nõustuks ja keelduks varjatud töötasu saamisest, siis kaotaks nad töökoha. Selgub, et taoline kartus on üle poolte ümbrikupalka saavatel, aga seda mittesoovivatel töötajatel. Ümbrikupalga mittepooldajad on toonud välja ka hulga arvamusi, mida oleks vaja teha olukorra paremaks muutmiseks. Eelkõige oodatakse riigipoolse kontrolli suurendamist ettevõtete üle ning pooldatakse ka maksukoormuse vähendamist. Samas on mitmete ajakirjanduses ja netilehtedel ilmunud arvamuse kohaselt selge, et riik ja vastavad ametkonnad ei hakka tegema lauskontrolle ega olemasolevat kontrolli märgatavalt rangemaks muutma. Kahtlase maksupoliitikaga ettevõtetele saadetakse hoiatuskirjad, milles ähvardatakse
sõnavõtu Facebookis, millele on lisatud ka sõnavõtu kohta käivad kommentaarid Facebookis, mis pooldavad paljuski Toomas Mattsoni seisukohta. Üldjoontes on Õhtuleht märgatavalt kriitilisem teistest lehtedest, avaldades pigem mittepooldavaid artikleid. Ajaliselt ei saa määratleda debati kulgu. Nelja väljaande peale kokku Postimehe, Eesti Päevalehe, Delfi ja Õhtulehe põhjal saab väita, et eri rühmade seisukohti neli: pooldajad, mittepooldajad, neutraalsed ja skeptikud. Nii palju, kui oli valitud artiklite põhjal määratleda debati kulgu ajaliselt, muutusid hoiakud üha enam kriitilisemaks just vahetult ETV+ eetrisse laskmise eel, täpsemini 2015. aasta septembris. Enim tundusid veenvamad pooldajate seisukohad, kuna suudeti ära põhjendada, miks on selline telekanal vajalik ning mida püütakse sellise telekanaliga saavutada. Demagoogia- ja retoorikavõtted
ümbrikupalgaga rahul. Kui paljud ümbrikupalga saamisega rahulolematud töötajad aga arvavad, et kui nad sellise situatsiooniga ei nõustuks ja keelduks varjatud töötasu saamisest, siis kaotaks nad töökoha. Küsitlustulemustest selgus, et taoline kartus on üle poolte (55%-l) ümbrikupalka saavatel, aga seda mittesoovivatel töötajatel. Iga neljas selline töötaja ei osanud öelda, kas illegaalsest töötasust keeldumine tooks kaasa töökoha kaotuse. Ümbrikupalga mittepooldajad on toonud välja ka hulga arvamusi, mida oleks vaja teha olukorra paremaks muutmiseks. Eelkõige oodatakse riigipoolse kontrolli suurendamist ettevõtete üle ning pooldatakse ka maksukoormuse vähendamist. Samas on mitmete ajakirjanduses ja netilehtedel ilmunud arvamuse kohaselt selge, et riik ja vastavad ametkonnad ei hakka tegema lauskontrolle ega olemasolevat kontrolli märgatavalt rangemaks muutma. Kahtlase maksupoliitikaga ettevõtetele saadetakse
annaabi.ee 
