paljude jaoks olulistele probleemidele. Näiteks muutus roheline ideoloogia populaarseks 1970ndatel aastatel, mil kiire tööstuskasv tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Seega pole ideoloogia erapooletu seletusviis, vaid peab ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunib. Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi.
demokraatlikus riigis, et igal kodanikul on õigus valida. Eesti riigis toimuvad valimised regulaarselt nagu näiteks erakonna valimised. Kodanikuühiskond tähendab ka palju muud kui sotsiaalset solidaarsust. Ühiskond on seda demokraatlikum, mida rohkem saab avalikkus ühiselu reegleid ja seadusandlust puudutavates otsustes kaasa rääkida ning mida avatum, läbipaistvam ja ausam on otsustamine. Laiemalt hõlmab kodanikuühiskond kõigi, ka mittepoliitiliste organisatsioonide tegevust. Kõikjal võib ajada asju demokraatlikumalt või bürokraatlikumalt, üksteist kuulates või toorest võimu kasutades. Need valikud teevad inimesed ise. Demokraatliku riigi üks probleemidest on korruptsioon, millest ei ole ka meie riigis pääsu. Küll räägitakse et meie kohtusüsteem on korrupeerunud ja pidevalt pakutakse meie kohtunikele altkäemaksu ning tihti võetakse seda ka vastu,
sundus ja rõhumine. Anarhistid arvavad, et riik on tekkinud rikaste ja tugevate poolt vaeste või nõrkade vastu suunatud pettusest. Valitsuse sellise hukkamõistmise tagajärjeks on lahtiütlemine kõigist poliitilistest süsteemidest ja meetoditest. Kuid kui inimene hakkab ise poliitilisi vahendeid valides võitlema muutuste eest, siis asub ta ise lõpptulemusena võimu juurde ja sellega hakkab ring otsast peale. Valitsust ja riiki saab kaotada ainult väjaspoolt - mittepoliitiliste vahenditega. Anarhistlik ühiskond oleks "loomulik" kõlblusel, mõistusel ja vahetutel inimsuhetel põhinev entiteet, mis oleks vaba riigi, ekspluateerimise ja kaubitsemise tekitatud saastast ja moonutustest. Valistuse ja seaduse kaotamisest hoolimata ei valitse anarhistlikus ühiskonnas korralagedus ega ohjeldamatus; kord tekib kõlbeliste väärtuste ja normida internaliseerimise teel, mis toimub üksikisiku moraalitunnete ja mõistuse arenemise tulemusena.
konföderatsioon(riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks, nt Euroopa Liit. 26. Mis näitab riigivõimu iseloom? Kuidas riiki juhitakse, kas võim on rahva käes(demokraatia), või võim on ühe isiku/institutsiooni käes(diktatuur) 27. Kuidas eristub ideoloogia poliitilisest ideoloogiast? Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. 28. Millest on tingitud ideoloogiate paljusus? Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 29. Kuidas erinevad üksteisest maailmavaateliselt sotsiaalliberaalid ja sotsiaaldemokraadid? Põhjendage vastust.
Almondi järgi: 1. Assotsiatiivsed huvigrupid on moodustatud spetsiaalselt grupi liikmete poliitiliste eesmärkide edasiviimiseks. Sellise liigi näide on Common Cause USA huvigrupp, mille liikmed toetavad rahaliselt tegelasi kesksetel kohtadel. Grupi juhatus määrab poliitilised küsimused, mida peab grupi jaoks tähtsaks. Grupp võimaldab ka infot otsuste tegijatele ning toetab ka rahaliselt mõningaid poliitilisi kandidaate. 2. Institutsionaalsed huvigrupid on moodustunud pigem mittepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks kuid tihti siiski poliitika kaudu (Näit ülikoolid) 3. Mitteassotsionaalsed huvigrupid on ebapüsivad isikute kogumid, mis ei ole selgesõnaliselt assotsieerunud püsivate organisatsioonide olemustega. Üksikisikud on liikmed ainult selles mõttes, et nad jagavad mõningaid ühiseid huve, mis puudutavad 29 30
annaabi.ee 
