Selleks sobib väga hästi inimeseõpetuse ja loodusõpetuse tunnid. Lastele tuleb selgitada une olulisust ja seda mis võib juhtuda, kui inimesele on tekkinud unevõlg. Lastele tuleb õpetada ka tervislikke unerutiine, mis sobiksid nende vanusega. Samuti on vajalik õpetada erinevaid uinumise ja hea une nippe. Uuringutega on selgitatud, et keskmises koolieas on lapsed eriti vastuvõtlikud vanemate ja esmatasandi tervishoiutöötaja nõustamisele ja selgitustööle, kuidas õigesti magada ning mittepiisavast unest tingitud unehäireid ennetada (Pindmaa, 2011). Probleemid koolilaste unega Mae Pindmaa viitab, et une häirumise ohumärgiks on kooliealise lapse päevased uinakud ja püsivad unisuse kaebused või unisusest põhjustatud käitumine, mida märkavad vanemad või õpetajad. Need nähud viitavad koolilapse une hulga ja/või kvaliteedi langusele ning (harvem esineva) päevase liigunisuse esmasele häirele
(magneesiumit, rauda, kaaliumit, kaltsiumit, fosforit ja mõningaid mikroelemente ) ning kiudaineid. B-rühma vitamiinide puudumisel tekivad häired närvisüsteemi töös ja nende vajadus tõuseb stressi tingimustes. Peenjahu valmistamisel eemaldatakse kroovimise käigus viljaterast kogu kest, välisosa ja idu, kus on 10 korda rohkem vitamiine kui siseosas. Kõrgema sordi jahus jääb viljateradest järele vaid tärklisekontsentraat. Kiudainete vähesus on tingitud mittepiisavast täisteratoodete (kestainega ja jämejahutoodete) tarvitamisest. Need mitteseeditavad toiduosised on vajalikud normaalseks sooletalituseks, kiudained seovad soolestikus kahjulikke aineid, isegi kantserogeene ja aitavad väljutada liigset kolesterooli. Soovitatav on süüa kuus leivaviilu päevas, so ~300 g leiba. Selle koguse jämedast rukkijahust leivaga saaks katta poole B1-vitamiini, kolmandiku B2-vitamiini ja foolhappe tarbest, aga ka
annaabi.ee 
