on kokku 21. 2) Harvaesinevad aminohapped. Esinevad kas vabalt, ei saa minna valkude koostisse või tekivad valkudes olevate aminohapete keemilisel muutmisel. Kokku ligikaudu 200. rohkem leidub neid taimedes ja bakterites. Aminohapete füsioloogiline klassifikatsioon: 1) asendamatud aminohapped igaljuhul peab saama toiduga, sest inimorganism ei sünteesi. Neid on 8. 2) osaliselt asendatavad aminohapped organism sünteesib kuid teatud eluperioodil mittepiisavas hulgas, et toiduga on tugevalt vaja saada. Neid aminohappeid on 3. 3) Täielikult asendatavad aminohapped organism ise sünteesib lähteainetest, neid on 9. Kõiki ühendeid ei pea ise sünteesima- kokkuhoid energia arvelt. Tugevaks miinuseks on tugev sõltuvus toidu kvaliteedist PEPTIIDID. -suhteliselt väikese molekulmassiga ühendid, koosnevad kuni 50 aminohappejäägist, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiididel on tavaliselt bioaktiivne toime.
Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla pikaajaline seismine, palavus, negatiivsed emotsioonid, õhupuudus, söömata olek, samuti vere nägemine või meditsiinilised protseduurid. Mõnikord on tegemist ka südamehaigusega, mis võib esile kutsuda minestamise
annaabi.ee 
