Leedemuldade metsakõdu kaitseb mulla pealmist kihti tihenemise eest, mistõttu see on kobe ja hästi õhustatud. Kõige selle tõttu on vee infiltratsioon mulda soodustatud ning isegi järskudel kallakutel ei teki märgatavat erosiooni. Hea veeakumulatsioonivõimega on kõdu alumine hästilagunenud kiht, kuid tema maht on liiga tagasihoidlik, et ta suudaks mõjutada leede-liivamulla üldist veereziimi. Vähese veesidumisvõime tõttu on leedemuldade produktiivvee varud enamikul aastatel mittepiisavad korralikuks metsa juurdekasvuks. Leedemullad moodustavad Eesti muldkattest 1,6%, kusjuures nende osatähtsus on suurem metsaaladel. Leedemuldade peamised esinemisalad on Palumaa, Võru-Petseri orund, Hargla nõgu, Karula kõrgustiku edelanõlv ja Väike-Emajõe orund Kagu-Eestis; Põhja-Eesti rannikumadalik ja Põhja-Kõrvemaa; rannikuluited Loode-Eestis ning Lääne-Eestis. Hiiumaal on leedemuldi rohkem Tahkuna ja Kõpu poolsaarel, Saaremaal peamiselt ainult Lääne-
ning liigub siis erinevate transaktsioonide kaudu kõrge tööpuudusega piirkondadesse; Mahajäänud piirkondade elavdamine ning sellega piirkondade väljarände vähendamine tagab, et olemasolevad infrastruktuurid ei jää alakoormatuks ning vastavalt kiirestiarenevate piirkondade väiksem sisseränne hoiab ära liigse surve nende infrastruktuuridele; Regionaalpoliitika on vajalik võrdsuse tagamise eesmärgil. Kestvad mittepiisavad töövõimalused mingis piirkonnas toovad kaasa antud piirkonna elanike sotsiaalse tõrjutuse ning see kandub edasi põlvkonnalt põlvkonnale; Regiooni finantsiline ergutamine aitab kaasa konkurentsile mobiilsete investeeringute osas teiste riikidega; Regionaalpoliitika on oluline rahvastiku geograafilise paiknemise hajutamiseks. Kumulatiivse põhjuslikkuse mehhanismid tekitavad tugevaid keskusi tõmmates mujalt ära kogu majandusressursi; Regionaalpoliitika on oluline poliitilistel
annaabi.ee 
