lõike 4 mõttes. Siiski on praktikas vastavat nõuet kerge eirata, esitades patenditaotluse üksnes tootele ehk ravimikandja patenteerimiseks. Meetodi patenditavuse määramisel muutub oluliseks üksnes asjaolu, kui meetodit kasutatakse inimkehas vajaliku ravi rakendamiseks. Kui aga vastavat ravimimeetodit saab rakendada ning katsetada nanotorus ja inimkeha nõuet ei täideta, siis ei ole leiutise patenteerimisele piiranguid.51 Vastavalt Euroopa patendikonventsioonile on samuti mittepatenditavad avastused, mis aga nanotehnoloogilistel leiutiste puhul erilist rolli mängivad. Loomulikult peab leiutis olema tehtud juba olemasolevast, looduses esinevast ainest, kuid vastavalt Euroopa patendikonventsioonile võib patenditavuse määramisel, just eriti nanotehnoloogilise leiutise puhul, tegu olla ka avastusega. Sellisel juhul tuleb looduses esinevale ainele leida praktiline kasutatavus, milles teda reaalselt kasutada on võimalik, peale mida on võimalik ka
patendiametiga suhtlemisel. Mõistagi on ka siin eri riikide praktika erinev; nt Rootsis võib kaubamärgiasjades agendina tegutseda iga Rootsi kodanik, mitmel pool on patendiagendid ettevõtete palgal. Eesti patendivolinikuks saab kriteeriumidele vastav isik pärast eksamit registrisse kandmisega ja on vabakutseline (patendiadvokaat). • Patent Patendiga võib kaitsta mis tahes tehnikavaldkonna leiutisi, kui need vastavad patentsuse kriteeriumidele ega ole mittepatenditavad (vt seadus). Leiutise objektiks võib olla nii seade, meetod kui aine. Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav. Patendikaitse ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sisuga. Patendinõudluse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust, jooniseid ja muud illustreerivat materjali. Õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks on leiutise autoril ja tema õigusjärglasel
poolte kokkuleppel. PATENT Reguleerib Patendiseadus vastu võetud 16. 03. 1994. a seadusega (RT I 1994, 25, 406), jõustunud 23. 05. 1994. Patendiseadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutise õiguskaitsega (edaspidi patendikaitse) Eesti Vabariigis. Patendiga võib kaitsta mis tahes tehnikavaldkonna leiutisi, kui need vastavad käesoleva Patendiseaduses sätestatud patentsuse kriteeriumidele ega ole sätestatu järgi mittepatenditavad. Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega riiklikus patendiregistris Patendiseaduses sätestatud korras. Leiutise registreerimist riiklikus patendiregistris mõistetakse patendi väljaandmisena. Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine, kaasa arvatud bioloogiline aine, või nende kombinatsioon. Leiutise objekt ei ole muu hulgas: 1) avastus, sealhulgas inimkeha kujunemise või arengu või inimgeeni järjestuse või selle osa kirjeldus, teadusteooria