(Riigiõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Kriminaalõigus., Rahvusvaheline õigus ) ÕIGUSÜSTEEM ( mandri-euroopa, anglo- ameerika, islam, aafrika jne): Õigusakt kirjalikus vormis õigusnormide kogum Õigusnorm üldise iseloomuga, kohustuslik Õigusharu õigusnormide kogum, iseseisev osa süsteemist, reguleerib rühma üheliigilisi suhteid. ÕIGUSAKT liigitub : ÜLDAKT normatiivakt e. õigust LOOV (seadus, määrus, seadlus) ÜKSIKAKT mittenormatiivakt e. õigust RAKENDAV ( käskkiri, korraldus, otsus) JURIIDILINE FAKT : asjaolud toovad kaasa tagajärje. SÜNDMUS (ei sõltu isiku tahtest) ja TEGU ( sõltub isiku tahtest ÕIGUSRIKKUMINE : kuritegu (karistussead), väärtegu, distsiplinaarsüütegu, tsiviilõigusrikkumine, tööõigusrikkumine. 11 ) ATS ja TLS ERINEVUSED ATS - AMETNIK, avalik-õiguslik juriidiline isik - Avalik-õiguslik, usalduslik teenistussuhe - Teenistusleping - Puhkus 35 päeva
Käes on tal linna kaart. Kas tegemist on õigusaktiga? Kui on, siis millisega? Põhjenda oma vastust. Ei, sest ta ei sisalda õigusnorme. (Õigusakt on: kirjalikus vormis, sisaldab õigusnorme, pädevus omas valdkonnas/pädev institutsioon. Kui ta ei vasta ühele neist tingimustest, siis ei ole enam tegemist õigusaktiga.) 1. Nimeta õigusaktide liigid ja nende erinevused. Normatiivakt ehk üldkakt ehk õigustloov akt. Mittenormatiivakt ehk üksikakt ehk õigust rakendav akt. Mitte normatiiv aktid ei sisalda õigusnorme. 2. Kas midagi muutub, kui ta oleks käes „Pärnu linna koerte ja kasside pidamise eeskiri“? Jah, sest see sisaldab õigusnorme ja seetõttu saab ka karistada. 3. Aga kui see oleks „Liiklusseadus“? Põhjenda oma vastust. Jah, tegemist on õigusaktiga. 4. Kas Pärnu linna näol on tegemist kohaliku omavalitsuse üksusega? Kas see kehtib ka Pärnu maakonna kohta
üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Samas nimetatakse ka üld- ehk normatiivakti õigustloovaks aktiks, kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Üksikakt ehk mittenormatiivakt on selline akt, mis annab subjektiivseid (antud objektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektidele või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Üksikaktiks on nt
üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Samas nimetatakse ka üld- ehk normatiivakti õigustloovaks aktiks, kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Üksikakt ehk mittenormatiivakt on selline akt, mis annab subjektiivseid (antud objektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektidele või täpselt määratletud subjektide ringile. Seetõttu nimetatakse neid ka individuaalseteks õigusaktideks. Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu nad on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Üksikaktiks on nt. kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise
annaabi.ee 
