Eesti sotsiolektide seisund
Oluliselt väiksema rühma
annavad verbid (Loogi Tallinna koolilaste slängisõnastiku alusel arvutatuna on
nimisõnade/verbide suhe ca 80/20). Kolmanda olulise rühma moodustavad kinnisfraasid,
mida kasutatakse rituaalides ehk suhtlussõnad (tervitused, hüvastijätud, käsud, sõim ja
hellitused).
Slängisõnavara iselooomustavad mõningad ühised jooned:
- slängis on tegemist sõnavara vormilise või/ja semantilise markeeritusega, st
mitteneutraalsusega;
- slängi iselomustab variatiivsus, st sama lekseemi või tähenduse kohta paljude häälikuliste
või sünonüümsete variantide olemasolu. Ühel slängismil palju variante;
- osa slängi (eelkõige sotsiaalne ja varjav) on kujundlik (metafoor, eufemism või
düsfemism), talle on omane tugev hoiakulisus, hinnangulisus, eriti huumoor või, iroonia.
Slängis on olulised need valdkonnad (asjad, kohad, teemad, tegevused jms) mis on vastava
annaabi.ee 
