Kõik eetikast
ebaõigsusele, aga ka need, mis tulenevad subjekti seisundist ning mida
peetakse kas tõesteks või vääraiks.
2) naturalistlikud, mittenaturalistlikud ja emotivistlikud;
- lähtuvad sellest, et rõhutavad eraldi teadust ja tundeid (emotsioone). Nii on
naturalistlikud teooriad, mis uurivad inimese eetilistt loomust, taandatavad
mõnele teadusele (bioloogia, psühholoogia). Mittenaturalistlikel see eelis
puudub. Emotivitlikud teooriad aga uurivad tunnetest lähtuvaid otsuseid.
3) motivatiivsed, deontoloogilised ja konsekventalistlikud.
- rohkem levinud, mistõttu tuntakse just seda alajaotust. Motivatsiooniteooria
väidab, et teo headus (õigsus) või ebaõigsus (väärus) tuleneb motiivist
(ettekavatsemata kuritegu pole ebaeetiline) Konsekvetistliku teooria järgi
määrab tegevuse (teo) kõlbelise kvaliteedi ainuüksi tagajärg
annaabi.ee 
