järgivajami mõõteosa.Ajami kõrged kvaliteedi näitajad saadaxe kui numbriline mõõteosa ühendataxe analoogosaga, mis on üles ehitatud koordinaatide allutatud regul.põhimõttel. Arvanaloogilisel järg.ajamil on head dünaamilised omadused mida kind.juht.süsteemi analoogosa ning kõrge järgimise täpsus, mida kindl.numbriline osa. 33. El.ajamite programmjuht.põhimõisted- Jag:1.Aegjuht.süst. 2.Tehnoloogilisel põhimõttel töötavad süst. 3.Süst.jäiga mittemuudetava progr. 4. Süst.jäiga muudetava prog. 5.Kopeersüst. 6.Arvprog.juht.süst. Kõiki autom.juht.süsteeme mis kindl.el.ajamite töö varem kindlax määratud automaattsükli järgi on programmjuhtimine. 34. El.ajamite tsükliline programmjuht. Programmeeritava loogikakontrolleri abil- Kasut.täituorganite ühesug.korduvate liikumistsükl.realiseerimisex. Selliste el.ajamite prog.seadm.valm.mitmesug.releelise toimega kontakt.-ja kont.vab. aparaatidest
asendisse või peale mingisuguse teise tehnoloogilise parameetri (rõhk, mass, nivoo, temperatuur jne) vajaliku taseme saavutamise järgi. Tehnoloogilist valmidust kontrollitakse mitmesuguste andurite (lõpplülitid, rõhu-, nivoo-, temperatuuriandurid jne) abil. Sageli kasutatakse segasüsteeme, millistes leiavad kasutamist mõlema eelnevalt kirjeldatud süsteemi põhimõtteid. Programmi etteandmise viisi järgi eristatakse järgmisi programmjuhtimissüsteeme. Süsteemid jäiga mittemuudetava programmiga. Sellistes süsteemides tagatakse vajalik töö järjekord vastava elektriskeemiga, kuhu on lülitatud kõik vajalikud käsklus- ja täituraparaadid ning andurid. Süsteemid jäiga muudetava programmiga. Sellistes süsteemides kasutatakse spetsiaalseid programmi etteandmise seadmeid nagu lülitite komplekte, pistik- kommutaatoreid, muudetava asendiga nukkidega käsklusaparaate vms. Juhtimis- süsteemi elektriskeemi põhiosa on muutumatu.
3.1.3 Metoodika põhipunktid Kohaliku geodeetilise põhivõrgu kõrguslike lähtepunktide geomeetrilisel nivelleerimisel jälgiti järgmisi põhimõtteid: - käigud nivelleeriti edasi - tagasi suunas; - sektsioonis oli paarisarv jaamu; - sektsiooni nivelleerimisel vastassuunas vahetati lattide asukohad, st. reeperile asetati teine latt; - nivelleerimisel kasutati jäika, mittemuudetava pikkusega jalgadega puitstatiivi; - sidepunktidel kasutati lattide alustena metallvaiu ja asfaldinaelu; - enne mõõtmiste algust hoiti nivelliiri ja nivelleerimislatte välistemperatuuriga kohanemiseks töötemperatuuril; - nivelliiri horisonteerimisel jaamas suunati pikksilm alati nn "esimese" latihoidja poole; - nivelleerimislattide vertikaalasendis hoidmiseks kasutati tugikeppe;