sümptomite alusel • Pole olemas spetsiifilist uuringumeetodit • Positronemissioontomograafia (PET) võimaldab näidata musttuuma kahjustust Motoorsed sümptomid • Treemor ehk värin- nähtavaim sümptom • Hüpo- ja bradükineesia- liigutuste aeglus ja kohmakus • Rigiidsus- lihasjäikus • Posturaalne ebastabiilsus- tasakaaluhäire • Kõnnak muutub- sammud tippivad, kõndimise alustamine raske • Hüpomiimia- näomiimika Mittemotoorsed sümptomid • Kõne- ja neelamisprobleemid- kõne monotoonne, vaikne ja kähe • Depressioon, ärevus ja paanikahäired, ka apaatsus • Mõtlemisaeglus • Dementsus • Hallutsinatsioonid • Kõhukinnisus, süljeeritus, higistamine • Väsimus, unehäired Ravi • Põhineb virgatsaine dopamiini asendamisel ja stimuleerimisel • Ravi leevendab, ei ravi täielikult • Ravimeid tuleb võtta pidevalt • Ravi määratakse vastavalt haigele, pole
1. Millise neuromediaatori puudusega KNS seostatakse parkinsonistlike sümptomite teket? Dopamiin 2. Millised on iseloomulikud motoorsed sümptomid, mis mängivad rolli haiguse diagnoosimisel? Treemor, bradükineesia, hüpokineesia, rigiidsus. 3. Millised on spetsiifilised parkinsoni lisasümptomid, millele ka ravimid hästi toimet ei avalda? Postulaarne ebastabiilsus, kehahoiak ja kõnnak; kõne ja neelamisprobleemid: hüpomiimia. 4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel? Mittefarmakoloogiline ravi: kõneravi, füsioteraapia, toitumisnõuanded, psühhoteraapia. Farmakoloogiline ravi: levodopa; dopamiini agonistid; MAO-B inhibiitorid; amantadiin. 6. Milline on kõige efektiivsem Parkinsoni tõve ravim? Miks seda ravimit manustatakse
haiguse süvenemisel võivad mõned haiged vajada kõrvalabi. Käekirja muutumist väikseks ja raskesti loetavaks nimetatakse mikrograafiaks. Näo miimika väheneb, tekib hüpomiimia. Kõne- ja neelamisprobleemid võivad esineda haiguse hilisemas faasis: hüpokineetiliseks düsartriaks nimetatud kõnehäire korral muutub kõne monotoonseks ning hääl vaikseks ja kähedaks (hüpofoonia). Lisaks liikumishäirele võivad esineda ka nn mittemotoorsed sümptomid: psüühikaga seotud probleemid, autonoomse närvisüsteemi häired nagu seksuaal-, põie- ja soolehäired jm. Umbes pooltel Parkinsoni tõvega inimestest esineb psüühilisi probleeme, sealhulgas kõige rohkem depressiooni, ärevust ja paanikahäiret, vahel ka apaatsust. Neid peab oskama tähele panna ja teadvustada, siis on võimalik ka ravi. Parkinsoni tõvele on iseloomulik mõtlemisaeglus – bradüfreenia. Informatsiooni töötlemine on
Päeva jooksul võib sümptomite raskusaste mõnevõrra muutuda. Esimesed sümptomid on sageli mittespetsiifilised: väsimus, meeleolu alanemine, raskused igapäevase tegevuse läbiviimisel (kirjutamine, riietumine, söömine jne). Seetõttu on tavaline, et Parkinsoni tõve diagnoos kinnitatakse ning ravi alustatakse pärast esmassümptomite ilmnemist. Ülal nimetatud motoorsetele sümptomitele (hüpo- ja bradükineesia, rigiidsus, treemor ja posturaalne ebastabiilsus) võivad lisanduda mittemotoorsed sümptomid: psühhiaatrilised ja autonoomse närvisüsteemi häired. Kliinilises pildis domineerivate sümptomite alusel saab eristada treemor-dominantset ja akineetilis- rigiidset vormi. Haigus progresseerub, põhjustades süvenevat liikumispuuet ja sellest tulenevat funktsionaalset häiret. Akineetilis-rigiidse Parkinsoni tõve korral tekib liikumispuue kiiremini kui treemordominantse vormiga. Väljakujunenud haiguse korral vajavad osad patsiendid abivahendeid ja kõrvalabi
- Elektroodid taalamusse, peamiselt subtalaamilised tuumad - Parkinsoni puhul liigutuste korrigeerimiseks - Depressiooni puhul motivatsiooni tüütamine – mediaalse eesaju kimbu süvastimuleerimine Motoorika häired: hüpo- (Parkinsonism) ja hüperkineetilised häired (Tourett & Huntington`s). Olulisemate häirete kohta vaja teada üldiselt, millest tingitud, millised on sümptomid ja kuidas progresseerub. Olulised on ka mittemotoorsed käitumuslikud sümptomid. Basaalganglionide funktsiooni häired. - Hüperkineetilised – ülemäärased ja tahtmatud liigutused - Hüpokineetilised – vähe liigutusi ja needki on aeglased, raske liigutusi algatada Taalamus on alati sensoorse närvitee osa enne ajukoorde sisenemist. Basaalganglionid on alati motoorse närite osa. - Tourette – algus 2-15 aastaselt. Viga basaalganglionidega, putameniga, kuigi anomaaliaid ei tuvastata. Ravi antidopaminergiliste ravimitega
annaabi.ee 
