suurima kasu võimalikult paljudele." Lojaalsus lojaalsus määratleb, kelle suhtes on otsuse langetajal kohustusi. Ajakirjanikul võib olla kohustusi avalikkuse, tööandja-toimetaja, kaastööliste, allikae jt ees. Deonotoloogiline minu kohustused, mis on kirja pandud. Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile,
Andersen- vaene pere, gümnaasium, eeskujud. Hugu, Hoffmann, Heine. ,,Inetu pardipoeg". Pöial-Liisi. Printsess herneteral. Poe- ,,Kaaren", Usheri maja hukk. Orb, alkohoolik, rahutu hing. Sünged teemad, tuntuimad luuletused on ,,Kaarnad" ning ,,Annabel Lee" Armastatu mõjutas Poe elu ja loomingut, mille eesmärgiks oli inimeste erutamine. Läbivaks teemak surm. Sentimentalism: Nikolai Karamzin ,,Vaene Liisa" eriti traagilisus ja kontrastid(vaene/rikas- moraalne/mittemoraalne) looduse suur kajastatus ja piltide imetlemine Klassitsism-renessans--- ratsionaalsus ja materiaalsus! barokk ja romantism--- ideaalid ning abstraktne irratsionaalsus Vahetus, sest rahvas oli tüdinenud ning tahab muutust! Moliere Prantsuse Calderon Hisp. Klassitsism Barokk Kömöödia Draama Usuteemad Iroonia
Altruism- isekuse ja omahuvi vastand, kus käitub lähtudes teistest. 5. Denotoloogiline, vooriste ja teleoloogiline eetika- nende erinevused. Denotoloogiline- väärtuse kandjaks on teo tulemused. Teo enese teatud jooned omavad sisemist väärtust. N: tõe rääkimises on midagi õiget, isegi kui see teeb kellelegi kahju v haiget on ja valetamises on midagi väära, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Teleoloogiline- moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus. Siinses teoorias nähakse tegudes ainult instrumentaarset väärtus, tagajärgedel aga seesmist väärtust. Vooruste eetika- siinne põhiküsimus on, et milline peaks inimene olema? Esmane on oma iseloomu kujundamine. Vooruslik inimene ei pea tegema üksnes tegema õigeid tegusid, vaid ka elust rõõmu tundma. Selle põhieeldused on: 1)inimese jaoks on ülim hüve õnn 2)õnnelikult saab elada üksnes nii, et inimene arendab oma vooruseid välja ning elab nendele vastavalt. 6
tegutsema üksnes ülemvõimu poolt peale pandud kohustuste ajel [vrdl: heteronoomia]. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Determinism teooria, mis väidab, et kõik meie teod on määratletud põhjuslike seaduste kaudu ning et need loodusseadused piiravad meie tegutsemist sellisel määral, et need takistavad vabu valikuid või vaba tegutsemist. (vrd: vaba tahe). Dilemma
või õigustamatu kahjuga). Kuigi enamik moraalisüsteeme peab ülemääraseid tegusid võimalikuks, leidub ka teooriaid (sh enamik klassikalise utilitarismi versioone), mis eitavad nende võimalikkust. deontoloogiline eetika (kr k deon, `kohus, kohustus') - Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine (intrinsic) väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. eetiline relativism (ethical relativism) Arusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes printsiip on kehtiv vaid konkreetse isiku või kultuuri taustsüsteemis. Eetilist relativismi põhjendamisviise on mitu: võidakse lihtsalt väita, et kuna
püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu). Nii utilitarism kui ka eetiline egoism on teleoloogilised teooriad. Utilitarismi järgi on mingi tegu moraalselt hea, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (kõigi nende kasu, keda tegu puudutab) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üleüldine kasu. Eetiline egoism ütleb, et igaüks peaks alati järgima omaenda huve. Vooruseetika ütleb, et on oluline mitte
varastamine, vägivald), ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Peamiselt jaotatakse deontoloogilist käsitlusviisi kolmeks teooriaks: Kanti kategooriline imperatiiv, õiguste teooria ja õigluse teooria. Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Teleoloogiline eetika (kreeka sõnast telos, mis tähendab „eesmärgile suunatud“) hindab tegude õigsust ja väärtust vastavalt tagajärjele - tegu on õige ja hea, kui tulemus on hea, vahendeid arvestamata. Ärieetikas tähendab see tegu, mis toob suurima kasu ja vähima kahju
tagajärg? Meta-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise. Mida me teeme, kui ütleme, et ,,tapmine on väär"? Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogilise eetika on tagajärje eetika. Keskne idee: käitumise/teo teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus (heaolu, nauding) Deontoloogiline eetika on kohuse eetika. Keskne idee: käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Tõe rääkimine on õige, isegi kui see võib põhjustada valu ja kannatusi. Vale rääkimine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist.
· Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head? · Mis on hea elu? (L.P. Pojman, lk 112) Väärtuste liigid valdkonniti, näited: · Majanduslikud · Esteetilised · Poliitilised · Perekondlikud · Moraalsed Väärtuste ja moraali seos Käesoleva probleemi puhul: õige ja väär kui moraalsed väärtused , määratletud absoluutsete printsiipidena, reeglikogumina. Moraaliväline (ehk mittemoraalne) väärtus on lahtine, kas sellise väärtuse püüdlemine on õige või väär. Näiteks: majanduslikke väärtusi taga ajades ei tohiks unustada küsida, kas need ka moraalsete väärtustega sobivad. Filosoofiline probleem: · Kas moraaliprintsiipe saab üldse määratleda sõltumata moraalivälistest väärtustest nagu nt õnn, nauding, heaolu? · Nt "Ausus üle kõige!" eesmärgiks tagada hea elu? Väärtuste liigitamine: vahend-eesmärk
· Subjektivism (Baruch Spinoza) me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda · Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti Pojmani Moraaliprotsessi skeem ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism Altruism isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu. Eetiline altruism me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist: · Inimesed on võimelised ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Nt vanemate armastu laste vastu.
7 6. Normid ja kaalutlemine: universaalsed väärtused; printsiibid; teleoloogiline ja deontoloogiline lähenemine (tagajärjepõhine ja reeglieetika). Deontoloogiline eetika (kr k deon, 'kohus, kohustus') Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Eristub teleoloogilisest eetikast, mille järgi teo moraalsuse lõppkriteeriumiks on mingi teost tulenev mittemoraalne väärtus. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Deontoloogiline kaalutlemine; absoluutsetest reeglitest kinnipidamine.(Ei tohi valetada, see on absoluutne reegel Deontoloogilised teooriad :Standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis) Teleoloogiline eetika
emaga) Poeg hakkab ihaldama ema vanuses 35a, näeb isas rivaali. Pojas allasurutud soov isa tappa, kuid ta kardab, seda hirmu nimetab Freud kastratsioonihirmuks. Isakuju, millega poeg nüüd samastub, internaliseerima. Miski (Id) Miskis asub kaks inimese peamist tungi elutung ja surmatung. Toimub esmase rahulduse nimel, kiirelt rahuldust saada. Ei oska oma rahuldamisvajadusi edasi lükata, puudub terve mõistus. Mittemoraalne, moraal ei kuulu tema sfääri üldse. Moraaliprintsiibid pole olulised. Freudi järgi on Miski olemas meis kõigis, kogu ülejäänud inimese areng on selle protsessi teatav tsiviliseerimine. Mina ja Ülimina väljakujunemine selle protsessi tähtsamad osad. Kogu Freudi arusaam inimeses toimuvast (seest ja väljast tulenev) konflikt. Kõige olulisem konflikt Mina ja Miski vahel. Freudi mitteteadvuse mõistes oli olulisena kirjas, et mitteteadvuselt tuleb ruumi tagasi võita teadvusele
annaabi.ee 
