Mis on energia? Kõiki asju meie ümber paneb liikuma ja toimima energia. Ilma selleta ei saaks sõita autod, kasvada ja liikuda inimesed ja loomad. Ei saaks ehitada maju, kütta ruume. Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid tal on võime muunduda ühest energialiigist teiseks. Energia ei teki mittemillestki. Looduses valitseb niisugune seadus, et iseenesest ei teki ega kao midagi. Igaks asjaks on vaja energiat. Arvatakse, et universumis on üldse üks teatud kindel energiahulk, mida on siis võimalik muuta ühest energialiigist teise. Energiat pole võimalik toota mittemillestki, vaid alati mingist teisest energialiigist. Kui muudetakse energiat ühest liigist teise, läheb alati osa energiat kaduma hajudes soojusena.Seepärast tuleb inimestel kasutusele võtta üha uusi looduslikke energiavarusid
ARISTOTELES- MATEERIA JA VORM Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine), kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust (aktuaalsust): vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus
TERMODÜNAAMIKA- soojusnähtuste mikrokäsitlus, mis tugineb mittetõestavatele printsiipidele. SOOJUSMASINAD- masinad, mis muundavad soojust tööks. TERMODÜNAAMIKA I PRINTSIIP- Energia ei teki ega kao mittemillestki, vaid muundub ühest liigist teise. TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP- Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehal soojemale üle, looduses olevatel protsessidel on kindel suund. SISEENERGIA- molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. KUIDAS MUUTA SISEENERGIAT? Soojusvahetuse käigus, kui kehale antakse mingi soojushulk või keha annab ise mingi soojushulga ära või siis saame kehade siseenergiat suurendada mehaanilist tööd tehes.
ARISTOTELES Kristina Kasemägi ARISTOTELES KRISTINA KASEMÄGI ELULUGU · Sündis 384 eKr ja suri 322 eKr · Aristoteles oli Kreeka filosoof ja õpetlane · 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. · Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. · Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. KESKMED KÜSIMUSED · Tegeles küsimustega, mis on tähtsad ka igapäevakogemuses · Eetika küsimustega- mis on üllas ja mis on alatu, mis hea ja mis halb, mis kõlbeline ja mis kõlbmatu, mida tähendavad sellised mõisted, nagu õnn, armastus, sõprus, au, õiglus · Ühiskonnafilosoofia keskmes olid küsimused, milline peab olema riik ja millised selles elavad inimesed, millised omadused aitavad kaasa ühiselu edukale toimim...
ESIMESED FILOSOOFID Mõnede arvates sündis filosoofia Vana-Kreekas Mileetoses, kus joonia natuurfilosoofia varaseima koolkonna rajajaks oli Thales. Tema püstitas ürgalge küsimuse. Teiste arvates oli esimene filosoof Pythagoras, kes nim ennast ise filosoofiks e tõearmastajaks. Esimesteks filosoofideks on nim ka Parmenidast ja Sokratest. Esimesed filosoofid jõudsid sedasorti nähtuste tõlgendamisel üldistusteni, mis võivad üllatada isegi tänapäevainimest: sarnane tekib sarnasest, mittemillestki ei teki mitte midagi. FILOSOOFIA JA KULTUUR Filosoofial on läbi aegade olnud kõige tihedam side religiooni, ilukirjanduse ja teadusega. Filosoofial ja religioonil on alati olnud palju ühiseid probleeme. Mõlemad on tundnud huvi selle vastu, kuidas maailm tekkis ja mis on Jumal, kuigi vaatenurk on erinev. Filosoofia näeb ümbritsevat kriitiliselt, kriitiline mõtlemine peab lugu küsimustest miks ja mis. Religioosne mõtlemine eelistab kahtlustele vahetut tõekspidamist, dogmat.
teosed nagu ,,Hind", ,,Printsess" kuid ka luulekogusi ,,Sel maal", ,,Mõõt" ja paljud paljud teised. TEGELASED Minategelane- väga Lääne-Euroopa vastane, eneseotsiv, pärit Eestist, ei tea täpselt mida tahab,rikkust põlgav Franz- Tavaline Lääne-Eurooplane TEOSE PÕHIPROBLEEMID Leida see õige koht see niinimetatud piiririik ehk koduukoht ja kodulinn, kus tunda end koduselt. Kaotada lääneline mõtlemine SISU KOKKUVÕTE Piirikirik on just selline kirjandusteos, mis räägib mittemillestki ja ometigi räägib väga paljust. See raamat räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on temaarust muutunud libuks. Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi,
Vaatamata sellele, et riik tekkis hiljem kui perekond, on ta sellest tähtsam. Just riik peab tagama inimestele õnne. Sellepärast tuleb lähtuda eeskätt riiklikust huvist. Riigi eesmärgiks peaks olema kodanike õnn. Ei ütleks, et riik on perekonnast tähtsam, sest perekondi moodustavad kodanikud, kes omakorda ka moodustavad riigi. Seega on perekonnad riigi aluseks ja sellest tähtsamad. Aristoteles leidis koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki. Eelnevalt olemasolev mateeria muutub. Kõik neli muutumise liiki kasvamine ja kahanemine, kohavahetus ning tekkimine ja hävimine nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Maailm on Aristotelese järgi kui fikseeritud keskme ümber tiirlevate taevakehade suletud süsteem. Universumi keskmes on liikumatu Maa, mida ümbritseb vee, õhu ja tule kiht. Vee loomulik koht on maapinna peal, õhul ümber maa ja tule loomulik koht on kõrgel õhus, sellepärast põleb ta alati ülespoole.
zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. Aristotelese õpetused Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Tema arvates mõni asi tekib ise, mõni mitte. 1. Loomulikud on need asjad, milles endis on liikumise (muutumise) allikas. Sellised on näiteks taimed. 2. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise (muutumise) allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Aristoteles uskus, et hing elusolenditel lihtsalt keha vorm ja peale surma see enam sellisena ei säili. Millegi seletamiseks ehk küsimusele Miks? vastamiseks on Aristotelese
335. aastal oli Aristoteles tagasi Ateenas ja rajas sinna enda filosoofiakooli, mida kutsuti peripateetikute kooliks. Sinna tekkis läänemaailma esimene tõeline teadusraamatukogu. Aristoteles suri 322. aastal eKr loomulikku surma. Aristotelese õpetusED Erinevalt Plaatonist arvas Aristoteles, et igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria ning mateeria ei saa eksisteerida ilma elementideta Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Aristoteles ei leidnud enda õpetustes kohta Jumalale. Aristoteles arvas, et maailm ja liikumised maailmas on igavesed. ARISTOTELESE ÕPETUSED Eristas kahte olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Tekkimine onüleminek võimalikkuselt tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Asjade tekkimist eristas Aristoteles kahte moodi: Loomulikud on asjad, milles endis on liikumise allikas Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. ARISTOTELESE ÕPETUSED Küsimusele miks
Ka meie universumil pidi olema algus ja ka meie universumil tuleb kunagi lõpp. Juhtiv ja ka kõige tõenäolisem teooria teaduses on, et universum sai alguse suurest paugust. Alguses oli kogu universum tühi, kogu mateeria, mis on olemas tänapäeva universumis tuli ühest, kujutlemata tihedast olekust. Iga täht, iga planeet, iga aatom, iga rohulible, iga veetilk, kõik mida me näeme enda ümber ja ka see millest me ise koosneme loodi suure paugu esimestel sekunditel. Mittemillestki sai järsku kõik. 1929. aastal avastas astronoom Edwin Hubble, et galaktikad ei ole universumis ainult ühe koha peal. Ta avastas, et galaktikad mitte ainult ei liigu, vaid lendavad meist eemale väga suurtel kiiruste. Hubble'i avastused on suure paugu teooria aluseks, kuna fakt, et kõik galaktikad universumis liiguvad üksteisest eemale tähendab, et universum laieneb. See ongi suure paugu teooria. Pärast algse ülitiheda singulaarsuse plahvatamist hakkas
'' (H. Runnel) ,,Suure õpetuse kulg elab, teeb kirkaks kirka väe, elab, teeb uueks inimrahva, elab, teeb piiriks ülima hüve,'' õpetas aastasadu tagasi Konfutsius. Huvitav on teada, milles väljendub õpetuse suursugusus, kuidas ta muudab rahvast, mis on ülim hüve, mil moel suudab inimese vaimne vägi leida tasakaalu hea ning kurja vahel. Järgnevalt on püütud diskuteerida eeltoodud teeside üle. Teatavasti ei saa miski sündida mittemillestki. Nii õelusel kui ka lahkusel on oma juur ja vili. Oluline on vaid situatsioonide kulg, inimese reaktsioon ärritajatele, teod, mis võivad olla kõrgeimalt vooruslikud või inetult patused. Oluline on kogemus, kuid sellest veel tähtsamal kohal lasub mõistus, mis on põimunud ühega keha vormidest hingega. Aristoteles nimetas seda esimeseks aktuaalsuseks. Teisisõnu võib väita, et mõte on iga teo läte, isegi reflektoorse
punanihe ). Selline eemalekihutamine ei ole juhuslik, vaid galaktikate eemaldumise kiirus on võrdeline nende kaugusega, kasvades 100 km/s võrra iga miljoni parseki (Mpc) kohta. 15 miljardit aastat tagasi olid kõik galaktikad koos ühes kohas. Tänapäeva kosmoloogia üldtunnustatud hüpoteesi kohaselt tekkis kogu meie praegu vaadeldav hiiglaslik Universum, mille nähtavas osas on sadu miljardeid galaktikaid, tohutu algplahvatuse, Suure Paugu tulemusena. See tekkis praktiliselt mittemillestki, see esialgne ,,punkt", millest ta tekkis, pidi olema mitte suurem kui 10 astmes -33. Me oleme aja orjad ja ruumi vangid. 9. Nii Maal , kui Marsil on märgata nn. polaarmütse. Marsi kaldetelg on peaaegu sama suur nagu Maalgi. Marsil on olemas atmosfäär ( kuigi see on õhuke). Marsil on olemas kuud. Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed. 10. Magnetväli kaitseb meid päikesetuulte eest. Need muudavad magnetväljas oma suunda. Enamik neist haaratakse Maa kiirgusvööndisse. 11
Aristotelesel on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. ÜLEVAADE AROSTOTELESE ÕPETUSEST Aristotelese õpetus modifitseerib Platoni õpetust. Mateeria ja vorm Igal füüsilisel asjal on vorm ja mateeria. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid tuli, õhk, vesi ja maa kujutavad endast algmateeriat. Põhjuslikkus Aristoteles leidis et miski ei saa sündida mittemillestki. Eelnevalt olemasolev mateeria muutub. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Jumal Aristotelese ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Maailm ja liikumised maailmas on igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab olema esimene liige, millel ei ole põhjust. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu. Tunnetus Inimesel on võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles toimivaid loomusi.
(vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg-kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba reaalselt olemas on. Põhjuslikkus- Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki. Eelnevalt olemasolev mateeria muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine, kasvamine ja kahanemine, kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust: vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile (vorm on primaarne)
teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba tegelikult (aktuaalselt) on. (Tõsi küll, see ei ole päris alati nii. Erandiks on näiteks alamate loomade isetärkamine.) Põhjus meenutab alati tagajärge; tagajärg eeldab sama vormiga põhjuse toimet. Põhjuslikkus Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine), kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust (aktuaalsust): vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus
epistemoloogia, vaimufilosoofia ja metafüüsika) rajajaks. Ta oli esimene, kes tegeles olemise probleemiga. Ta on autoriks keerulisele metafüüsilisele luulele, mis kirjeldas teda kui varajast Kreeka filosoofi ning kõige sügavamat mõtlejat. Tema arvates oli kõik olev alati olemas olnud. See mõte oli kreeklaste seas laialt levinud. Nad pidasid peaaegu enesestmõistetavaks, et kõik maailmas leiduv on igavene, et miski ei saa tekkida mittemillestki. Samuti ei saa miski olev muutuda mittemillekski. Aga Parmenides läks teistest kaugemale. Tema arvates polnud tõeline muutus üldse võimalik. Miski ei saa muutuda millekski muuks kui selleks, mis ta juba on. Ta muidugi tundis, et looduses toimuvad pidevad muutused. Seda tajus ta oma meeltega. Aga ta ei suutnud seda tõsiasja kõlastada oma mõistusega. Ta pidi valima, kumba ta usaldab rohkem, kas meeli või mõistust, valis ta mõistuse. Tema arvates
Kuidas seletatakse kurjust? Kurjuse seletamises oli katsetatud mitmeid viise. Dualism (eksisteerib kaks vastandlikku poolust, substantsiaalselt kuri ja hea) viis raskusteni, seoses küsimustega: Kui Jumal on hea, ja kõikvõimas ja looja, miks siis on loodud kuri? Miks kurjust siis viivitamata ei likvideerita? Augustinuse(354-430 eKr) argumendid kurjuse seletamiseks olid sellised. Esiteks: See, mille Jumal lõi mittemillestki on automaatselt "madalamat järku" kui Jumal ise, seega eeldused rikutuseks on loodud. Edasi arutleb Augustinus, et kurjus on rikutud või moonutatud headus. Moonutamiseks ja rikkumiseks annab omakorda võimaluse Jumala poolt inimesele (ja inglitele) antud vaba tahte and. Sedasorti arutlusi on populariseerinud eesti keeles saadaval kujul Lewis. Niisiis vaba tahte kuritarvitamine põhjustab kurjust. See on tänaseni paljudele mõistlik lahendus tundunud.
võime võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba tegelikult on. (Tõsi küll, see ei ole päris alati nii. Erandiks on näiteks alamate loomade isetärkamine.) Põhjus meenutab alati tagajärge; tagajärg eeldab sama vormiga põhjuse toimet. Põhjuslikkus Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine, kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust: vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus
teesi, milles mõistis hukka õpetuse indulgentsidest ja nendega kauplemise. Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. ROMANTISM - Prantsuse kodanlik revolutsioon 14. juuli 1789 – Bastille vallutamine 1792 – Esimene vabariik 1793 – Louis XVI ja Marie Antoinette’i hukkamine Ratio mõtles välja energia. ; Esimest liiki perpetuum mobile on masin, mis toodab energiat mittemillestki 1842 James Joule (1818-1889) - näitas, et kineetilist energiat saab muuta soojusenergiaks. Formuleeriti energia üldise jäävuse seadus: liikumine + soojus + elekter + hääl + …= const Nicolas Carnot 1824 - Soojusmasin muudab soojuse mehaaniliseks tööks. Soojusmasinate töö on tsükliline, iga tsükli moodustab ringprotsess (Carnot’ tsükkel), mille lõpul masin on samas olekus nagu alguses. Soojusmasin koosneb kolmest osast: soojendi, masin ise ja jahuti.
Utooplased käivad hommikuti 6 tundi tööl (*peaks olema 3 tundi), siis on kahe tunnine lõuna ning seejärel jälle 3 tundi tööd. Peale seda on õhtusöök, millele järgneb tund meelelahutust. Kell kaheksa lähevad nad magama; kaheksa tundi pühendavad unele. Kogu vaba aja võib veeta oma meele järgi, kuid tehes midagi kasulikku. Iga kvartali keskel on turuplats, kust iga pereisa võtab tasuta kõike, mida tema majalised tarvitavad. Utoopias ei ole puudust põhimõtteliselt mittemillestki, sellepärast ei ole elanikud ahned ja tarvitavad vaid nii palju kui vaja. Lõuna -ja õhtusöögi ajal kogunevad utooplased saalidesse, kus kõige mustema töö teevad ära orjad ning naised kordamööda peavad koka ametit. Üle viie aastased kas teenivad lauas või seisavad vaguralt sööjate kõrval. Noored ja vanad mehed on pandud istuma segamini, et vanemate tark tõsidus noori ohjeldaks korralikult käituma. Samas saavad noored võrdselt vanematega sõna. Õhtusöögi juurde käivad
teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba tegelikult (aktuaalselt) on. (Tõsi küll, see ei ole päris alati nii. Erandiks on näiteks alamate loomade isetärkamine.) Põhjus meenutab alati tagajärge; tagajärg eeldab sama vormiga põhjuse toimet. Põhjuslikkus Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine), kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust (aktuaalsust): vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus
Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks. Esimene põhiseadus toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini. Hea: Rahval suurem osalus poliitikas, kohalikud omavalitsused iseseisvad. Majanduselu Esimene samm radikaalne maareform, mille aluseks10,okt1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa. Kokku loodi 35000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõja sõjamehed, seejärel teised soovijad. Asunike põli polnud kerge, sest alustati mittemillestki,kuid tänu maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Pärast Vabadussõja lõppu algas kiire majandustõus. *Põhjused: tööstus arenes kiirest kuna venemaalt tuli palju telliimusi, tartu rahulepinguga saadi venemaalt kulda, mis läks eesti pangale. *Seisnes: rajati uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Osa ettevõtted leidsid sobiva nisi Euroopa turgudel, paljud keskendusid siseturu vajadustele. Venem
Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba tegelikult (aktuaalselt) on. (Tõsi küll, see ei ole päris alati nii. Erandiks on näiteks alamate loomade isetärkamine.) Põhjus meenutab alati tagajärge; tagajärg eeldab sama vormiga põhjuse toimet. Põhjuslikkus Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine), kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust (aktuaalsust): vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus
Roger Bacon (1214-1292) – imepärane dr. hindas teadmiste praktilisttähtsust. Teadmised suurendavad in. mõjuvõimu. Skolastika süstematiseerijaks sai Thomas Aquinost (1225-1274) elutööks sai Aristotelese vaadete kohandamine katoliku kiriku õpetusega. Usudogmaatikat peab Thomas inimmõistusest kõrgemateks. Nende tõestamine ei ole inimmõistuse võimuses. Küll on need aga arusaadavad jumalale. Teoloogia on kõrgeim tarkus. Jumal absoluutselt hädavajalik ja paratamatu. Tema loob mittemillestki esmase mateeria. Tema suunab in. tegevust ja tunnetust. Keskaja filosoofias oli esindatud müstitsism, mis hülgas Jumalani jõudmise mõistuspärase tee ja pidas ainuvõimalikuks inimese isiklikku intiimset suhet kõrgeimal olendiga – nn. religioon ekstaasis. 6
Idee on nagu eesmärk mille poole kõik eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Elu hilisemas perioodis pooldas ta „headust“ pigem kui „mõõdukust“. Oli Aristotelese õpetaja . Aristoteles (384 – 322e.m.a) defineerib filosoofiat põhitermini/iva/tuuma/olemuse terminitega, öeldes, et filosoofia on “teadus aktuaalsetest universaalsetest “mõistetest. Aristoteles leidis koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine, kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Aristotelese puhul on filosoofiline meetod rõhutatult teatud konkreetse nähtuse uurimise tulemusena saadud teadmistele. Edasi on paljud filosoofid kujundanud õendusteoreetikute – ja teadlaste mõtteviisi,
2) kontsuptuaalne analüüs pole tähtis teksti analüüs vaid autoriteedi mõtete kommenteerimine 3) konstruktiivne analüüs autoriteetne tekst või fragment saab siin vaid aiendiks edasisele mõttearendusele Milliste maailmavaatelistele põhimõtetele keskajafilosoofia põhines? 1. Teotsentrism jumala kesksus, igasuguse olemise hüve ja kauniduse allikaks on jumal. 2. Kreatsonism maailm on loodud jumala poolt mittemillestki 3. Provedentsialism ette nägemine, jumal valitseb loodud maailma ajaloo ja sammuti ka iga inimese üle. Kõigil sündmustel maailmas on oma mõte 4. Revelatsionism ilmutus, kõige kindlam ja usaldusväärsete tähtsate tõdede teadasaamise viis seisneb pühade tekstide mõttest arusaamises, mis on antud inimestele ilmutuse kaudu . Aquino(akvino) Thomas 1225-1274 Rakendas enda töödes Aristotelese filosoofiat Sündis Lõuna Itaalias, 1244 astus dominiiklaste ordusse
Ta näeb postmodernismi üheks iseloomustavama joonena ajaloolist metafiktsiooni – kirjandus, mis rõhutab teadlikult enda fitsionaalsust ja tuues esile ajaloo fiktsionaalsuse. Müüdi roll. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Müütidel oli sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad kultuuris. Levinumad müüditüübid: loomismüüdid - piibli loomislugu, kus jumal lõi mittemillestki maailma 6 päevaga. ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Oidipius). Müüt kui maailma tajumise viis ka tänapäeval oluline. Näit. Usk hea ja halva igavesesse võitlusesse, erinevad õnnekujutelmad. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Kirjandusteooria koolkonnad Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust
8 Anaximenes (vt Lisa 3) Anaximenes väitis, et kõikide asjade algaineks on õhk või udu. Anaximenese arvates tekkisid nii maa, vesi kui ka tuli õhust. Seega jagas ka tema arusaama, et looduses toimuvate muutuste allikaks on teatud algaine. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 38) Parmenides (vt Lisa 4) Parmenidese arvates oli kõik olev alati olemas olnud. Ta arvas, et miski ei saa tekkida mittemillestki. Samuti ei saa miski olev muutuda mittemillekski. Tema arvates loovad meie meeleaistingud maailmast väära pildi, mis ei ole kooskõlas inimese mõistusega. Oma ülesandeks pidas ta paljastada kõik "meelepettuse" vormid. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 38-39) Herakleitos (vt Lisa 5) Herakleitos arvas, et nii heal kui kui ka kurjal on oma koht tervikus. Kui vastandite vahel poleks pidevat võitlust lakkaks maailm olemast
LOOJA SEADUS Inimese moraaliseadused on kirjutatud inimese loomusesse jumala poolt. Toetutakse põhimõttele ,,loodu on korrastatud koht". On olemas oma kindel struktuur ja kindlad seadused. Kõik tänapäeva teadused toetavad korrapärasuse arusaama. Eesti astroloogid avastasid, et universum on üles ehitatud kärjekujulise struktuuriga. See esitab küsimuse, kuidas on võimalik, et juhuslikult tekib mittemillestki ehk Suurest Paugust kord. Korrastatuse taga on väidetavalt looja. Inimesel peaks olema hea kavatsus ümbritseva loodu suhtes, sest kõik on loodud heal eesmärgil. Inimene saab olla niiöelda majapidaja, et majapidamine ehk maailm oleks korras, kuid majapidamine ei kuulu talle. Inimene on ajutine oma ametis. Inimesel on ju oma selge algus ja lõpp. Inimesel on sees korrastatuse soov. Inimese ajutisus on see, mille tõttu inimene ei pruugi universumi korda märgata
aastal. Võlakirja intress on kõrge ja see tähendab, et see on sulle kallis, sest need, kellelt sa seda võlakirja võtad, ei usu, et sa tagasi maksad. Investeeringud (Cohen; Investopedia) ● Portfolio investeering -> 22-sekundiline. Mõte, et see edasi müüa. ● FDI (Foreign direct investment) -> ostad aktsiad, et omada kontrolli firma üle - Pikaajalisus, keeruline tagasi võtta, prestiiž - Green field -> mitte olemasoleva ettevõtte tükikese ostmine. Teise riiki mittemillestki tootmise loomine? A green field investment is a form of foreign direct investment where a parent company builds its operations in a foreign country from the ground up. In addition to the construction of new production facilities, these projects can also include the building of new distribution hubs, offices and living quarters. (http://www.investopedia.com/terms/g/greenfield.asp) ● Ülevõtmine
S. Cohen (1992:40) kinnitab, et nagu iga sotsiaalne nähtus, on sotsiaalne probleem määratletud ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga, ühelt poolt normide, standardite ja sellega, mida peetakse normaalseks, normile vastavaks käitumiseks, ja teiselt poolt ühiskonnas käesoleval ajaperioodil toimiva kontrollisüsteemiga. Ütlemine, et ühiskond ise loob oma sotsiaalsed probleemid, ei tähenda, et seda tehakse teadlikult, et ühiskonnas on mõned pahad inimesed, kes mittemillestki loovad sotsiaalseid probleeme. Ei tähenda sedagi, et reegleid ja karistusi kehtestatakse, selleks et inimesed neid rikuksid. Pigem tähendab, et nii reeglite, seaduste kehtestajad kui nende rikkujad osalevad oma tegutsemise läbi sotsiaalsete probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam,
S. Cohen (1992:40) kinnitab, et nagu iga sotsiaalne nähtus, on sotsiaalne probleem määratletud ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga, ühelt poolt normide, standardite ja sellega, mida peetakse normaalseks, normile vastavaks käitumiseks, ja teiselt poolt ühiskonnas käesoleval ajaperioodil toimiva kontrollisüsteemiga. Ütlemine, et ühiskond ise loob oma sotsiaalsed probleemid, ei tähenda, et seda tehakse teadlikult, et ühiskonnas on mõned pahad inimesed, kes mittemillestki loovad sotsiaalseid probleeme. Ei tähenda sedagi, et reegleid ja karistusi kehtestatakse, selleks et inimesed neid rikuksid. Pigem tähendab, et nii reeglite, seaduste kehtestajad kui nende rikkujad osalevad oma tegutsemise läbi sotsiaalsete probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 "Conditions of Liberty". Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam,
S. Cohen (1992:40) kinnitab, et nagu iga sotsiaalne nähtus, on sotsiaalne probleem määratletud ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga, ühelt poolt normide, standardite ja sellega, mida peetakse normaalseks, normile vastavaks käitumiseks, ja teiselt poolt ühiskonnas käesoleval ajaperioodil toimiva kontrollisüsteemiga. Ütlemine, et ühiskond ise loob oma sotsiaalsed probleemid, ei tähenda, et seda tehakse teadlikult, et ühiskonnas on mõned pahad inimesed, kes mittemillestki loovad sotsiaalseid probleeme. Ei tähenda sedagi, et reegleid ja karistusi kehtestatakse, selleks et inimesed neid rikuksid. Pigem tähendab, et nii reeglite, seaduste kehtestajad kui nende rikkujad osalevad oma tegutsemise läbi sotsiaalsete probleemide loomises. 28. Millised on kaks kodanikeühiskonna definitsiooni Ernest Gellneri järgi? 1994 “Conditions of Liberty”. Alustab definitsiooniga (lk 5): "Kõige lihtsam,
Monoteismi kehtestamise katse Ehnatoni kultus Amarna küngas Ehnatoni tütar väljavenitatud kolju, tütardel ilmnesid geneetilised deformatsioonid Ehnaton laiade puusadega (Ehnatoni muumiat pole leitud ) Tutanhamon surimask sai troonile peale Ehnatonit, kandis pearätti (sinise-kuldne triibuline) 1) Maailmaloomisemüüt hiigellind, kes munes muna, millest tekkis maa 2)Lind sukeldus ookeanipõhja 3)Pottsepakedraga Ptah Memphise kaitsejumal [ Ex nihilo (mittemillestki)] müüdi järgi lõi maailma ja inimesed mõtte ja sõna läbi Fiat lux saagu valgus Ka; Ba; Akh inimese hing, inimese erinevad olemused Keha maine asi, tähtis säilimine hauakambris, kui säilib keha millest tehakse muumia, siis säilivad ka teised keha komponendid Nimi annab kehale individualiteedi Ba füüsiliste ja psüühiliste omaduste kandja, vajab toitu, jooki, et Ba hauakambris elada saaks tuli valmistada muumia Vanad egiptlased jõid veini ja õlut
Rikastumise intensiivistumine väga väikese ühiskonna sektori hulgas. John & Jean Comaroff. Milennial capitalism. (2000) Uued marginaliseerumise viisid Soovid ja lootused tekivad globaalsel skaalal, ometi on juurdepääs võimalustele hoopis piiratum. Klassierinevused suurenevad, klassiteadlikkus väheneb. Tulu ja sissetulek pärineb mittetootlikust tegevusest, raha tehakse rahast ja mittemillestki (nt kihlveokontor, kus raha tuleb tõenäosusele panustamisest) Varem väga konservatiivsed investeeringud (nt pensionivaradesse) on muutunud spekulatiivseks Inimesed on sunnitud kandma selliste investeeringute riske, mida osad teevad kindlustusskeemide kaudu, mis omakorda samasse süsteemi panustavad. Ilmajätt Kapitalism on algusest peale vajanud ebavõrdsust, nt tarastamine jättis maast ilma teatud osa elanikkonnast.
On kõrgemad ja madalamad ideed Aristoteles- Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika, esteetikas (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Atomistikat Aristoteles ei pooldanud. Mateeria ja vorm on igal füüsilisel asjal, aga need ei saa eksisteerida ilma elementideta. Miskit ei saa sündida mittemillestki. Elusolenditel kaks tegelikkust: vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile. Looduse toimimine: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus.... jne..... Vahemere lääneosa 10-3 saj
seisukohast ei ole seda ka ilmselt olemas või pole selle olemasolu reaalselt lihtsalt võimalik. Selline vaade põhimõtteliselt näitabki seda, et kui midagi ei teata kuidas miski toimib ( näiteks inimese füüsiline ajas rändamine ), siis ei peeta seda enamasti võimalikuks. Selline käsitlus ei ole tegelikult päris õige. Sellise käsitlusega on võimalik minna väga lihtsasti vastuoludeni. Näiteks tänapäeva teadus ei tea seda, kuidas sai tekkida mittemillestki Universum? Järelikult Universumit ei saanudki tekkida – kui lähtuda parateaduste meetodi vaatenurgast. Eelnevalt on ju näha asjaolu absurdsust. Universumit me ju ikkagi näeme, hoolimata sellest, et me ei tea selle tekkepõhjuseid. Nii on ka nende paranähtustega. Väheteadjale inimteadusele on paranähtused küll üleloomulikud, kuid mitte loodusele endale. Loodus ise on nagu „kõiketeadja“, mitte praegune inimteadus. Keskaja inimesele
annaabi.ee 
