Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms
Milliseid aineid nimetatakse lihtaineteks? Too näide. Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomistest. Vesinik, lämmastik , hapnik, kloor. Kuidas jagunevad lihtained? Lihtained jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Millest koosnevad liitained? Liitained koosnevad mitme keemilise elemendi aatomitest. Mida näitab liitaine valem? Liitaine valem näitab erinevate elementide arvu molekulis või aatomite ( ioonide) arvude suhet kristallis. Millist keemilist reaktsiooni nimetatakse ühinemisreaktsiooniks? Reaktsiooni, milles ained omavahel ühinedes moodustavad uue aine, nimetatakse ühinemisreaktsiooniks. Mida näitab keemilise reaktsiooni võrrand?
Aatomid liites või loovutades elektrone lähevad üle püsivamasse seisundisse. Ioonid moodustavad nn kristallvõre. Iooniline side erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side. Metalliliste ja mittemetalliste elementide vahel. Püsivas seisundis aatomil on üldreeglina väliskihis 8 elektroni nn elektronoktett. LIHTAINE JA LIITAINE Lihtaine koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Jaguneb metallideks ja mittemetallideks. Lihtained mis koosnevad molekulidest: H2, O2, N2, F2, Cl2, Br2, I2. Liitaine koosneb vähemalt kahe erineva elemendi aatomitest. METALL JA MITTEMETALL Metall lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud ühised omadused. (hea elektrijuhtivus jne) Mittemetall lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused. KEEMILISE REAKTSIOONI VÕRRAND Keemilise reaktsiooni valem näitab reaktsioonist osaavõtvaid lähteaineid ja saadusi. Ja
Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni,fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste
numbritega IVIII. Esimest kolme perioodi nimetatakse lühikesteks perioodideks ning neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat perioodi pikkadeks perioodideks. Elementide järjekorra tabelis määrab aatomnumber. Elemendi kuuluvuse perioodi määrab elektronkihtide arv ja kuuluvuse rühma elektronide arv väliselektronkihis (õieti valentselektronide arv). Keemiliste omaduste alusel rühmitatakse elemente metallideks, poolmetallideks, mittemetallideks, leelismetallideks, leelismuldmetallideks, halogeenideks, väärisgaasideks, lantanoidideks, aktinoidideks. 6. Metallid ja mittemetallid mittemetall on lihtaine, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi; nende väliselektronkihis on tavaliselt 4-8 elektroni. Aga miks erinevad mittemetallid metallidest? Peamine põhjus on nende ehitus, kus kõik aatomid on omavahel ühendatud (ei jää sellist vaba ruumi nagu metalli kristallis, kus elektronid saaksid vabalt liikuda
MITTEMETALLID Mittemetallideks loetakse elemente, mille välisel elektronkihil on neli kuni 8 elektroni ning mis reageerimisel metallidega käituvad redutseerijatena. Mittemetalli raadiused on väiksemad, kui metallidel ja nad hoiavad elektrone tugevamini kinni ehk nende elektronegatiivsused on suuremad. Üldised füüsikalised omadused: · halvad elektrijuhid (va. süsinik grafiidina) · toatemperatuuril valdavalt kas tahked või gaasilised (8A ehk vääris- inertgaasid 7A vesinik, kloor, fluor, 6A hapnik, 5A lämmastik) ainuke vedelmetall on broom, ülejäänud on tahked. · tihti molekulaarsed, kahe aatomolisi molekule moodustavad N, O, 7Arühm. · molekulaarsed on ka tahkena väävel ja fosfor, ülejäänud koosnevad ainult aatomitest (atomaarsed) · mittemetallid on reeglina halvad soojusjuhid va. teemant · kõik on tahkena rabedad · on kas molekul või aatomvõre Üldised keemilised omadused: kõi...
Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda
b) maos soolhappe süntees täiskasvanu maonõre pH on vahes 1,5 2,5 (lagundab ka nt õmblusnõela ööpäeva jooksul) c) ainsa anioonina tasakaalustab Cl positiivset üldist laengut d) Cl-ioonid osalevad närviimpulsside tekkes ja edastamises 3. Mikroelemendid Leidub 0,01 0,001%. Kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisse, mis reguleerivad ainevahetust. Nende arv pole kindel. Nad jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Metallid : Fe, Zn, Cu, Co a) Fe funktsioonid: kuulumine hemoglobiini koostisse, vastutab hapniku sidumise ja transpordi eest. Raud ei seo hemoglobiinis süsihappegaasi! Rauapuudusest tingitud aneemia ehk kehvveresus on maailma levinuim vaegushaigus, eriti naistel. Mõõdukas rauapuudus on ohutum kui raualiigsus organismis! Peamiseks rauaallikaks on loomse päritoluga toiduained.
· tähtsamateks omadusteks tuumalaeng elektronegatiivsus, oksüdatsiooniaste, aatomiraadius jne · lihtaine on kindlate füüsikaliste ja keemiliste omadustega (tihedus, värvus, keemis- ja sulamistemp, kõvadus, lahustuvus vees jne), aga keemilisel elemendil ei ole analoogilisi omadusi, sest nimetatud omadused avalduvad ainult lihtainete või ühendite puhul, milles vaadeldav element on üheks koostisosaks · jaotatakse metallideks, mittemetallideks ja poolmetallideks (avalduvad nii metallislised kui ka mittemetallilised omadused) KEEMILINE ÜHEND ehk LIITAINE keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist (erinevate elementide aatomitest), keemiliste ühendite hulka ei kuulu eri ainete segud (nt bensiin), sest need koosnevad omakorda konkreetsetest ainetest. LIHTAINE aine, mis koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest Ained võivad olla gaasilises, vedelas, tahkes või plasma olekus · GAASID
Na + 11 | 2)8)1) 11elektroni 2)esimene kiht 8)teine kiht Cl - Cl 17 17 on järjekorra number, mis ütleb prootonite arvu tuumas. Cl + 17 | 2)8)7) üle 8 elektroni viimases kihis olla ei saa. ELEKTRONOKETISEADUS looduse poolt paika pandud. Seadus ütleb, et aatomi välisel elektronkihil saab olla maksimaalselt 8 elektroni. Aatomid, millel on välisel kihil 5,6 või 7 elektroni, tahavad sinna elektrone juurde saada kuni maksimaalse 8 elektronini. Neid nimetatakse mittemetallideks. NB! Elemendid, millel on 8 juba olemas väliskihis on VÄÄRISGAASID ja need on ka MITTEMETALLID. Need aatomid, millel on väliskihil 1,2 või 3 elektroni tahavad elektrone ära anda seni, kuni väliskiht saab tühjaks. Neid elemente nimetatakse keemias METALLIDEKS. Need elemendid, kellel on väliskihil 4 elektroni, võivad nii juurde haarata kui ka neid loovutada. Väikse tuumalaenguga sellised elemendid pigem haaravad juurde (nt.süsinik) ja
tuumalaengust. * Kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element. * Omaduste perioodilist kordumist põhjustab väliselektronkihi ehituse perioodiline kordumine. * Tänu perioodilisele korduvusele saab sarnaste omadustega elemendid paigtada perioodilisustabelis üksteise alla ühte rühma, alustades nii aeg-ajalt uut perioodi. * Lihtsaineid jagatakse metallideks ja mittemetallideks lihtaineid on ~400 (elemente millest moodustuvad 90) ja liitaineid ~1010. -) Lihtained liigitatakse metallideks (loovutavad elektrone, redutseerijad); mittemetallid (liidavad/loovutavad elektrone, oksüdeerijad/redutseerijad); väärisgaasid (ei liida/loovuta elektrone). * Mida kergemini element loovutab elektrone, seda metallisemad omadused, mida kergemini seob, seda mittemetallilisemad omadused. Väärisgaasidel puuduvad need omadused.
suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on floor. Mittemetallide elektronegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas. 30.Mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused. Mittemetallid on lihtained, millel puudavad metallidele iseloomulikud omadused: nad on metalliläiketa, mittesepistatavad, halvad soojus- ja elektrijuhid; keem. Reaktsioonides on nende aatomitele iseloomulik võime siduda elektrone. Mõnevõrra tinglikult (metalle ja mittemetalle ei sa teravalt eristada) loetakse mittemetallideks 31.Põhilised mittemetallid, nende omadused ja ühendid. Põhilised mittemetallid on: H2, N2, O2, S, F2, Cl2, P, C jne... Nende ühendid on SO2, SO3, NO, NO2, P4O10, CO, CO2, H2O, CH4, C6H6... 32.Väävelhappe omadused ja kasutusalad. Omadus: Kui väävelhappe kontsentratsioon on kõrge siis see ei lagunda metalli kui on madal siis lagundab. Väävelhape H 2 SO4 on tähtis aine keemia tööstuse jaoks, sest tema abil toodetakse mineraalväetisi, värvaineid,
teed. 5. Keemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Elementide järjekorra tabelis määrab aatomnumber. Elemendi kuuluvuse perioodi määrab elektronkihtide arv ja kuuluvuse rühma elektronide arv väliselektronkihis (õieti valentselektronide arv). Keemiliste omaduste alusel rühmitatakse elemente metallideks, poolmetallideks, mittemetallideks, leelismetallideks, leelismuldmetallideks, halogeenideks, väärisgaasideks, lantanoidideks, aktinoidideks. Elektronkonfiguratsiooni alusel jagatakse tabel s- p-, d- ja f-plokiks vastavalt sellele, millisel orbitaalil paikneb suurima energiaga elektron. 6. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning
3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks.
annaabi.ee 
