Iooni elektronskeem- Na(1+) +11| 2)8) Cl +17| 2)8)8) * Valem A=Z+N- (A-täisarvuline aatommass Ar) (Z-prootonite arv= järjekorra nr.) N: (Fe, Ar-56 ; Z-26) N=A-Z= 56-26=30 * Redoksreaktsioon- elektronide liitmise või loovutamise tõttu elementide oksüdatsiooniastme (laengu) muutumine * Redutseerija- aineosake, mis loovutab elektrone (metalliaatomid on alati redutseerijad) * Oksüdeerija- aineosake, mis liidab elektrone (mittemetalliaatomid on enamasti oksüdeerijad) * Oksüdeerimine- elektroni loovutamisprotsess, redutseerija oksüdeerub 5. Lihtaine- koosneb ühe elemendi aatomitest Liitaine- koosneb kahe või enama elemendi aatomitest
Neutraalses aatomis võrdub prootonite arv elektronide arvuga. Kui neutraalne aatom liidab või loovutab elektroone, siis omandab ta elektrilaengu ja muutub iooniks. Prootonite arv aatomituumas nimetatakse elemendi aatomnumbriks. Põlemises osalevad hapnik ja süsi. Neid nimetatakse reaktsiooni lähteaineteks. Põlemisel tekkiv süsihappegaas on reaktsioonisaadus. Liitaine koostises on elemendis, mitte lihtained. Aatominumbri tähtis on Z Aatomituum= prootonid + neutronid Mittemetalliaatomid liidavad elektrone, moodustades negatiivse laenguga ioone. Metalliaatomid loovutavad elektrone, moodustades positiivse laenguga ioone. Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine, mille üks koostiselement on hapnik. ( CO2, CO, SO2, Fe2O3, MgO, H2O, CaO jne) Oksüdeerija on aine või element, mis seob elektrone. Redutseerija on aine või element, mis loovutab elektrone. !!!! O.-A I : H, Na, K, Ag O.-A –II: O O.-A III : Al O.-A II : Ca, Ba, Pb, Zn, Mg, Cd, Sr… Enamikul metallilistel on
välisel elektronkihil on 4-8 elektroni. *Reaktsioonides mittemetallid liidavad elektrone või moodustavad teise aatomi väliskihi elektroniga ühise elektronpaari. Mittemetallide aatomi ehitus • Mittemetalliaatomite raadius on suhteliselt väike (võrreldes sama perioodi s.e.sama kihtide arvuga metallidega) • Mittemetalliaatomid hoiavad väliskihi elektrone tugevalt kinni => suur elektronegatiivsus • Mittemetalliaatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada =>võib olla nii negatiivne kui ka positiivne oksüdatsiooniaste • Erand: F-alati liidab 1 elektroni, seega alati -I; ka hapnik on peaaegu alati -II Agregaatolek *10 normaaltingimustel tahked
Iooni elektronskeem- Na(1+) +11| 2)8) Cl +17| 2)8)8) * Valem A=Z+N- (A-täisarvuline aatommass Ar) (Z-prootonite arv= järjekorra nr.) N: (Fe, Ar-56 ; Z-26) N=A-Z= 56-26=30 * Redoksreaktsioon: elektronide liitmise või loovutamise tõttu elementide oksüdatsiooniastme (laengu) muutumine * Redutseerija: aineosake, mis loovutab elektrone (metalliaatomid on alati redutseerijad) * Oksüdeerija: aineosake, mis liidab elektrone (mittemetalliaatomid on enamasti oksüdeerijad) * Oksüdeerimine: elektroni loovutamisprotsess, redutseerija oksüdeerub Ained Lihtaine: koosneb ühe elemendi aatomitest Liitaine: koosneb kahe või enama elemendi aatomitest Liitaine valem: näitab erinevate elementide aatomite arvu molekulis või aatomite(ioonide) arvude suhet kristallis. Puhas aine: Koosneb ainult ühe aine osakestest. On kindla koostise ja kindlate omadustega. Ainete segu: Koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub
keemistemperatuuriga lihtaine. Elementide met.omadused tugevnevad rümhas ülevalt alla ja perioodis paremalt vasakule. Metallilised elemendid on sellised elemendid, millede viimasel kihil on vähe elektrone (13), mis on kergesti loovutatavad. Mittemetall on tahke, vedel või gaasiline, enamasti mitteläikiv, halva elektrijuhtivuse, sepistavuse, venitatavusega, madala sulamisja keemistemperatuuriga lihtaine. Mittemetalliaatomid võivad elektrone nii liita kui loovutada, seega võib neil olla nii negatiivne kui ka positiivne oa.(Erandid: F alati I, O peaaegu alati II) Aine valem annab informatsiooni ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta ning valemis kasutatakse keemilisi sümboleid. Indeks näitab elemendi aatomite arvu molekulis või ioonide arvu ioonühendi valemis. Kirjutatakse sümboli taha allapoole.
· komponentide kristallivõred on tüübillt ühesugused · komponentide aatomiraadiused on ligilähedaselt sama suured · aatomite vahelised kaugused sarnased Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõre suurematesse tühimikesse. Tühimike arv on piiratud seega saab olla ainult piiratud lahustuvusega. Reeglina paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse eelkõige väiksema aatomi raadiusega mittemetalliaatomid. Korrastatud tardlahus - Asendustardlahuse kristallivõres on aatomid paigutunud teatud korrapära järgi. Tekib nt aeglasel jahutamisel või kestval kuumutamisel 3.3. Keemiliste ühendite valem ja omadused. AmBn · Komponentide kristallivõrest erinev kristallivõre · komponentide aatomite täisarvkordne suhe · omaduste hüppeline muutus · kindel sulamistemperatuur 3.4
komponentide kristallivõred on tüübillt ühesugused komponentide aatomiraadiused on ligilähedaselt sama suured aatomite vahelised kaugused sarnased Sisendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõre suurematesse tühimikesse. Tühimike arv on piiratud seega saab olla ainult piiratud lahustuvusega. Reeglina paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse eelkõige väiksema aatomi raadiusega mittemetalliaatomid. Korrastatud tardlahus - Asendustardlahuse kristallivõres on aatomid paigutunud teatud korrapära järgi. Tekib nt aeglasel jahutamisel või kestval kuumutamisel 12. Mis on keemiline ühend metallisulamis, selle tunnused? Keemilist ühendit iseloomustab komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvu vahel. Iseloomustab kindel sulamistemperatuur ja hüppeline
rabedus Mittemetallide redoksomadused Reageerimisel metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Ca + O2 2CaO oksüdeerija on O, redutseerija on Ca Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerijaks suurema elektronegatiivsusega mittemetall, redutseerijaks väiksema elektronegatiivsusega mittemetall H2 + S H2S oksüdeerija on S, redutseerija on H O2 + S SO2 oksüdeerija on O2, redutseerija on S Ühendite koostises olevad mittemetalliaatomid käituvad ainult redutseerijatena siis, kui neil on minimaalne oksüdatsiooniaste H2S S saab olla ainult redutseerija (S o.a on II) ainult oksüdeerijatena siis, kui neil on maksimaalne oksüdatsiooniaste SO3 S saab olla ainult oksüdeerija (S o.a on VI) vahepealse oksüdatsiooniastmega mittemetalliaatomid võivad käituda nii oksüdeerija kui redutseerijana SO2 S saab olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija (S o.a on IV) 73
2.5 Aineosakesed. Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal. Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone: Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon: Na - 1e ® Na+ Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone suhteliselt tugevalt ja seetõttu nad tavaliselt liidavad elektrone, kuid võivad ka loovutada. Metalliaatomid seovad elektrone nõrgalt ja seetõttu nad võivad elektrone ainult loovutada. Seega võib elementide elektronide sidumise võime kaudu iseloomustada nende metallilisi ja mittemetallilisi omadusi. 2.6 Ainete liigitamine. Koostise põhjal liigitatakse aineid: Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist. Lihtainete valemitena kasutatakse
elektronide loovutamise või liitmise tulemusena oleks aatomite väliskihil kaheksa (erand He kaks) elektroni elektronide oktett. 21. Oksüdeerijate ja redutseerijate paigutus elementide perioodilises süsteemis Oksüdeerija on tavaliselt mittemetall ja seob elektrone. Redutseerija on tavaliselt metal ja loovutab elektrone. Metalliaatomid oksüdeeruvad, olles redutseerijateks. Mittemetalliaatomid redutseeruvad, olles ise oksüdeerijateks. Ühte rühma kuuluvate elementide väliselektronkihil on ühesugune struktuur ja sarnane oksütatsiooni aste. VAATA 15. KÜSIMUSE VASTUST. 22. Mis on elementide elektronegatiivsus? Elektronegatiivsus ja elementide perioodiline süsteem - on suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Kokkuleppeliselt võetakse
annaabi.ee 
