· Tulemuseks oli meetermõõdustiku nüüdisaegne versioon, mis sai 1960. aastal aset leidnud 11. CGPM-il nime SI- süsteem (SI on lühend prantsuskeelsetest sõnadest Système international d'unités rahvusvaheline mõõtühikute süsteem). · Suurbritannias peaks üleminek SI- süsteemile lõppema 2009. aastal. USA-s kasutatakse SI-süsteemi tööstuslikult aina enam, aga tavatarbijate seas ei ole see seni erilist edu saavutanud. Lisaks kasutavad mittemeetrilisi mõõtühikute süsteeme veel Myanmar ja Libeeria. Lisa info: http://tsvihik.blogspot.com/2010/06/vanad- mootuhikud.html http://web.zone.ee/tiia_e_testid/matemaatika_I %20kooliaste/pikkusuhikud.htm http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/02/? headerID=1808 http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/1kaard id/7-1-1-2.htm http://www.epl.ee/artikkel/379876
Naised (rassi)teaduse uurimisvallas Uurides rasse ja rahvaid, olid naised teadlastele oluline uurimismaterjal. Omaaegsed teadusmehed armastasid rõhutada naise fertiilset rolli ühiskonnas, vastandina meeste rollile kultuuri hoidjatena. Naisi peeti loodusele lähemal seisvaks, järelduvalt olid nad ahelas meestest allpool. Soolist ebavõrdsust näisid kinnitavat nii mitmedki meetrilised (mõõdetavad) tunnused, nt naiste keskmiselt väiksem aju. Leidus aga ka hulgaliselt mittemeetrilisi (kirjeldavaid) tunnuseid naiste ja meeste vastandamiseks. Naistel ei kasva nt habe, see inimese au ja uhkus. Kuna naised seisaksid eeldatavalt tsivilisatsiooni ja looduse vahel, saaks neid kasutada rühmade loodusläheduse või tsiviliseerituse kirjeldamiseks. Nii nagu antiikajal, nägi ka 18.-19. sajandi (Euroopa) teadus naisi kui vahevormi meeste ja laste Naine oli täiskasvamata inimene (Man). Naise lähedust lastele tunnistasid habeme puudumine, karvakasvu vähesus, proportsioonid (kehaga
skaalat kasutades annab selleks suhteks 1,37. 0 kraadist Celsiuse juures kaks korda kõrgem o temperatuur oleks Kelvini skaala vahendusabi kasutamise tulemusena 546 C . Intervallskaalat ja suhteskaalat nimetatakse ka meetrilisteks skaaladeks, kuna nende abil on võimalik teha mõõtmisi kitsamas mõttes. Nominaal- ja järjestusskaala kujutavad endast mittemeetrilisi skaalasid. Proportsionaalskaala on võimalikest skaalatüüpidest parim ja ta on kasutusel füüsikas ning teistes füüsikalistele mõõtmistele põhinevates teadustes. Igasuguse mõõtmise ideaaliks oleks kõigi nähtuste mõõtmine suhteskaalal. Kahjuks pole see psüühiliste nähtuste puhul võimalik. Seetõttu saame suhteskaalal ilma mööndusteta mõõta ainult psüühiliste nähtuste füüsilisi kajastusi (või eeldatavaid põhjusi)
annaabi.ee 
