eelkõige Inglise ja Prantsuse vastasseis jäi Prantsuse maavägi ja Inglise laevastik) Eesmärgid: rahvusvahelise rahu, kollektiivse julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine, igakülgse rahvusvahelise koostöö edendamine, majanduslik ja kultuuriline koostöö, lõpetada võidurelvastumine) Rahvasteliit ei suutnud oma eesmärki täita, sest: 1) RL põhikiri võimaldas RL Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (keeld), sellega oli võimalik nurjata nt RL poolt kohandatud sakntsioone mõne agressorriigi vastu. 2) mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaa 26-34.a lahkus ise, Nõukogude Liit 34-39.a visati välja agressiooni pärast Soome vastu) 3) hõlmas peamiselt Euroopa riike, Ladina-Ameerikast üksikud liitujad, Aasias ja Aafrikas iseseisvaid riike käputäis.
Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Sveitsis, Genfi linnas. · Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. · Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale: USA Senat ei ratifitseerinud (e. ei kinnitanud) RL-i põhikirja, kuigi Wilson oli üks RL-i loomise peamisi initsiaatoreid (USA ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et selle liikmena tõmmatakse USA mõnda
suhted NSV Liiduga- Teema 8 Rahvusvahelised suhted enne II maailmasõda ja sündmused Baltimaades ning Soomes, pt. 18, 20 + konspekt Rahvasteliidu roll sõdadevahelisel ajal- organisatsiooni eesmärgina nähti riikidevaheliste tülide lahendamist rahumeelsete vahenditega ja majandusliku ning kultuurilise koostöö teostamist liikmesriikide vahel. Versailles´i süsteemi kokkuvarisemine- süteem varises kokku sest: RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. · Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale · RL hõlmas peamiselt Euroopa riike; · 1930-ndatel ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale · RL-i mannetust ja jõuetust näitas otseselt II MS-i puhkemine, mis viis organisatsiooni sisulisele lagunemisele. Saksamaa relvastumine- 1933. a
30* Organisatsiooni peakorter asus neutraalses Sveitsis, Genfi linnas. 46* Rahvasteliiduga liitusid algselt 44 riiki (peamiselt I maailmasõjas võitjate poolel osalenud riigid); kaotajaid esialgu liikmeteks ei võetud. 47* Kuigi RL-i eesmärk oli ära hoida I maailmasõjagaga sarnaseid konflikte, organisatsioon oma põhiülesannet täita ei suutnud. Selle põhjused olid: 31* RL-i põhikiri, mis võimaldas RL-i Nõukogusse kuuluvatel riikidel panna neile mittemeeldivatele otsustele peale veto (e. keeld)- sellega oli võimalik nurjata näiteks RL-i poolt kohaldatud sanktsioone mõne agressorriigi vastu. 32* Mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale: USA Senat ei ratifitseerinud (e. ei kinnitanud) RL-i põhikirja, kuigi Wilson oli üks RL-i loomise peamisi initsiaatoreid (USA ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et selle liikmena tõmmatakse USA mõnda
annaabi.ee 
