Risti 1. Teadus üksiktarbijatest ja ettevõtetest ning majanduse üksikelementidest. 2. Vahendid, mille inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. 3. Materjaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad 4. Mittematerjaalsed hüvised, mida osutatakse. 7. Koht, kus vahetustehinguid viivad läbi kaupu ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 9. Majandusteooria põhiprintsiip, kus pole olulised mitte tarbitud ja toodetud hüviste ühikud kokku, vaid viimasest tarbitavast ühikust saadud kasulikkus ja viimasena toodetud ühik. Alla 1. Õpetus majanduse üldisest tasakaalust. 4. Kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. 5
Seega ei pidanud tema ega ka ta tütred elus millestki puudust tundma, elu oli ilus, kui muidugi välja arvata see, et naist polnud enam mehe kõrval. Kuid aeg läks edasi ning kõik ilus sai ükskord otsa. Goriot vaesus iga päevaga ning tema elu muutus ilusaks vaid neil hetkedel, kui ta nägi oma tütreid õnnelikena. Balzaci teose põhjal saab väita, et elu iluks on armastav naine ning toredad lapsed, kes sinust hoolivad. Päris elus on selleks kõikvõimalikud materjaalsed ja mittematerjaalsed väärtused, mis inimeste ellu rõõmu ning õnnetunnet süstivad. Selleks ei pea olema suur hunnik raha toanurgas ega miljoneid maksev auto maja ees, ei, selleks võib olla kasvõi kass, kes õhtul sülle hüppab ning nurruma hakkab. Pisaiasjad ongi need, mis elu ilusaks ning elamisväärseks teevad. Ilu on ju siiski vaataja silmades. Elus tuleb ette ka palju kurbust ning valu. Balzac on seda tõestanud rahaahnete ning omakasupüüdvate tütardega, kes kasutava isa vaid rahastajana
tervikuna. esinevad juriidiliste isikutena. juriidilised isikud jaotatakse eraõiguslikeks ja avaõiguslikeks juriidilisteks isikuteks. eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides ja sellisteks isikuteks on täisühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Õigussuhte objekt. Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib. Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib. Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena. Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt Õigussuhte põhiliigid.
Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt jur vastutust toimepandud õigusrikkumise eest ÕS subjektid: ÕS sisu: Füs isikud (inimesed) Subjektiivne õigus Jur isikud Jur kohustus ÕS objektid o Materjaalsed esemed o Mittematerjaalsed väärtused ÕS põhiliigid: o Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed õigussuhted ühepoolsed õigussuhted o Õigussuhte funktsiooni järgi: Regulatiivsed Kaitsvad Jur faktide liigid 1: o Sündmus (toimub inimese tahtest sõltumata. Nt üleujutus, päikesest põhjustatud tulekahju, loomulik surm)
hüve kogust või ühe osaleja heaolu ei ole võimalik suurendada, ilma et väheneks mõne teise hüve toodetav kogus või mõne teise osaleja heaolu. Tasakaalu all mõistetakse enamasti mingit soovitavat seisundit, vastab mudelis paika pandud tingimustele. Agregeerimine on seotud suure infokaoga. Lihtsustamine tingib selle, et mikroökonoomilised seosed on alati stohhastilistid- juhuslikud. Hüviseid kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, nad võivad olla materjaalsed( kaubad) või mittematerjaalsed( teenused). Majapidamine on majandusüksus, millel onühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Homo oeconomicus- sihilikult lihtsustatud mudel. Tarbimiskomplekt-mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Kõiki võimaikke kahe hüvise kombinatsioone nimetatakse tarbimisruumiks. (41) eelarvejoone võrrand- saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste otmiseks ja sissetulekud eeldus kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil
juriidilise sisu.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. 55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib.Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib.Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena.Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid
Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) 5. Juriidiline fakt nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutuise või lõppemise. 6. Õiguse subjekt subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik 7. Õiguse objekt hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused, 8. Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. 9. Objektiivne õigus kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist,
Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused moodustavad õigussuhte juriidilise sisu. Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused on omavahel korrespondeeruvad, st juriidiline kohustus on vastavuses teise subjekti subjektiivse õigusega ja vastupidi ning nende vastatsikune seos ja toime määravad ära õigussuhte iseloomu, selle juriidilise sisu. 5. Mis on õigussuhte objekt? Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib. Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib. Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena. Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt. 6. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7. Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused. Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 8. Subjektiivne õigus - Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud
Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7. Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused. Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 8. Subjektiivne õigus - Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud
tervikuna. esinevad juriidiliste isikutena. juriidilised isikud jaotatakse eraõiguslikeks ja avaõiguslikeks juriidilisteks isikuteks. eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides ja sellisteks isikuteks on täisühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Õigussuhte objekt. Indiviidile kuulub käitumisvõimalus, mis tuleneb õigussuhetest. Õigussuhte objektiks on kõik esemed, mittematerjaalsed väärtused, millele on suunatud õigussuhte käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldsegi tekib. Õigussuhte obkejtiks on kõik esemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe tekib. Õigusobjektideks on materiaalsed ja mitte materiaalsed, mis õigussubjektide jaoks esinevad õigushüvedena. Siin on õigusharuti need küsimused lahendatud erinevalt Õigussuhte põhiliigid.
• Organisatsioonikultuur on teatud määral nähtamatu, me ei saa seda näha ega puudutada, kuid see on kindlalt olemas 20. Organisatsioonikultuuri tegurid Individuaalne initsiatiiv • Riski aktsepteerimine • Suund • Integreerumine • Juhtkonna toetus alluvatele • Kontroll • Identiteet • Hüvituste süsteem • Konflikti tolerants • Kommunikatsioon 21. Organisatsioonikultuuri tasandid Uskumuse, ootused, eeldused Mittematerjaalsed tegevused ja rutiinid Füüsiline jäljendamine Wtf? 22. Eetilise juhtimise põhimõtted Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. • Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis, sest paljude probleemide lahendusvariandid väljenduvad eetiliste dilemmadena. • Eetiline dilemma on olukord, kus inimene peab valima erinevate lahendusvariantide vahel, millest mõni võib olla ebaeetiline.
Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle moodustavad? 55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt? Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materjaalsed esemed (asjad) alates lihtsaimatest ja toiduainetest ning lõpetades kosmoseaparaatidega. Samuti võivad õigussuhte objektideks olla mitmesugused mittemateriaalsed väärtused, nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. Õiguse abil kaitstakse ja seega kuuluvad õigussuhte objektide hulka sellised mittematerjaalsed väärtused, nagu au ja väärikus, autorsus, nimi jms. Hoolimata konkreetsete õigussuhte objektide rohkusest, ühendab neid kõiki üks tunnus nad on suhte subjekti jaoks hüveks, nad rahuldavad üksikisikute või organisatsioonide vajadusi. 56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid? Õigussuhted tekivad erinevates ühiskonnaelu valdkondades eri subjektide vahel erineva õiguste-kohustuste struktuuri ja sisuga, mistõttu nad