Referaat OSTU - MÜÜGILEPING ROOMA ERAÕIGUSES
alusel", juhul, kui keegi ostes ohvrilooma pole selle eest ostuhinda maksnud. Sellest saame
järeldada, et juba 12. Tahvli seaduse ajastul tunti ostumüügi krediiti. Samal ajal see polnud
konsensuaalseks kokkuleppeks. Ostmüük nendel tollajadel meenutas rohkem reaalseid
kokkuleppeid (kuid ta ei kuulus nende hulka): mantsipeeritavate asjade puhul toimus
mantsipatsioon, ehk pidulik omandamise õiguse üleandmine metalli tükki eest (vasa eest),
mida koheselt kaaluti kaaludel. Mittemansipeeritavate asjade puhul toimus ebaformaalne asja
üleandmine. Ainult klassilises Rooma õiguses seisneb ost-müük üksmeelses lepingus. (6) (2) 1
Ostumüügi mõiste
Ost-müük (emptio - venditio) on kokkulepe, mida iseloomustab asjaolu, et see hõlmab ostja
(emptor) ja müüja (venditor), et esimene maksab teisele ostuhinna (pretium) ja teine saadab
esimese asja (res) või objekti (merx).
Oluliste lepingu elementideks olid asi (kaup) ja hind. Seda on näha järgmistest Rooma
annaabi.ee 
