J.M.KEINS (1883-1946 ) tingimustes ja riigi rolli selles, eeskätt kogunõudluse mõjutajana. U.Beverig, S.Harris, A.Hansen, Majandusliku tasakaalu ja majanduskasvu mudelid, fiskaalpoliitika R.Harrod, J.Robinson, A.Lerner 9) Institutsioonilis -sotsioloogiline Käsitlevad majandust kui süsteemi, milles suhted majanduslike subjektide vahel suund kujunevad majanduslike ja mittemajanduslike faktorite mõjul, kus erilist osa J.GELBRAITH (1908-, T.VEBLEN etendavad tehnilis majanduslikud faktorid, institutsioonid, inimeste psüühika, (1857-1929) õigussüsteem J.COMMONS, W.MITCHELL, G.MYRDAL (1898-1987), R.COAS (1911) Transaktsiooniliste kulude teooria looja. Coase teoreem 10) Kaasaegsed suunad majandusteoorias Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus
Chicago koolkonna arusaamad tuginevad laialt piiritletud turgudele, pikaajalisele perspektiivile ja kapitalituru kaasamisele. Eeldatakse, et kapitaliturg paneb ettevõtted pidevalt maksimeerima omakapitali rentaablust. 14. Konkurentsi normatiivsed mudelid: täiuslik, tegus ja saavutuskonkurents Täiuslik konkurents tagab vaid staatiliste funktsioonide maksimeerimise; Tegus (efektiivne) konkurents , mis tagab konkurentsi kõigi (nii majanduslike kui ka mittemajanduslike, nii staatiliste kui ka dünaamiliste) funktsioonide toimimise. Saavutuskonkurentsi iseärasuseks on asjaolu, et konkureeritakse koostöövõimaluste pärast. Sel puhul ei ole vaatluse all mitte üksnes konkurentide omavahelised suhted, vaid kaasatakse ka need asjaosalised, kellele konkurendid oma saavutusi pakuvad, seega turu vastaspool. 15.Kartellid sh vertikaalsed kokkulepped ja kartellikeeld. Kartell on kriminaalõiguslik mõiste,
Tenthaagis/poolhagis Tenthaagis /poolhaagis Pulmanhaagis, või -poolhaagis, mille raamistikku katab veekindel kate. Teeb võimalikuks küljelt laadimise. Puuduseks on lasti säilivuse osaline sõltuvus ilmastikuoludest. Enamkasutatav poolhaagise tüüp. Teostusvõime Objekti (ettevõtte) võime saavutada teatud aja jooksul soovitud tulemusi. Kui objekti teostusvõimet võrreldakse konkurentide omaga, räägitakse konkurentsivõimest. Teostusvõimet võib väljendada nii majanduslike kui ka mittemajanduslike tunnusarvudega, nagu tootlikkus, efektiivsus, paindlikkus, aeg ja rahulolu TIR (TIR) Transport International par Route (TIR) on eriline tollidokument, mis tolliprotseduure hõlbustab lepinguga ühinenud riikide piiride ületamisel. Seda dokumenti nimetatakse TIR Carnetiks (TIR vihik) ja see on kasutatav kõigis Euroopa riikides. TIR leping määratleb TIR- autode ja haagiste ehituse, tolliplommidega varustatud kaubakoormate tollimisprotseduurid ja vastutusküsimused
võimalikust. Näiteks inimene, kes on toitumises (I) rahuldanud juba 5 astet, valib, kas süüa veelgi paremini või osta hoopiski näiteks tubakat. Menger klassifitseeris kaubad nende kvantitatiivse suhtega vajadustesse. Kaupade kogus on enamasti alati väiksem kui soov nende järele. Majanduslikud (nappivad, piiratud) kaubad/hüvised on sellised, milledest ei saa loobuda ilma ohverduseta oma vajaduste rahuldamisel. Piirjoon majanduslike ja mittemajanduslike kaupade vahel ei ole sugugi püsiv, sest kaubad võivad liikuda kahe kategooria vahel sõltuvalt nende haruldusest (nappusest). Indiviidi suhe ühe kauba majanduslikku kasulikkusesse või kvaliteeti loob aluse hinnangule, mida kutsutakse väärtuseks. Väärtus tekib, kuna kaupade kogused erinevalt vajadustest on piiratud ning see annabki kaupadele majandusliku iseloomu. Nn tasuta (vabalt) saadaval kaubal ei saa olla väärtust. Subjektiivne väärtus seab piirid vahetusprotsessile ja hindadele
Nõudlusepoolsetel teguritel, uute toodete ja tehnoloogia juurutamisel, mastaabisäästul, tööstusharusisesed vahetused, ülekandekuludel. 12.7. Miks vabakaubandust erinevate meetmetega takistatakse? Kuidas mõjutavad kaubanduspiirangud erinevate majandussubjektide ja riigi kui terviku heaolu? Et kõrvaldada häired siseturul, kaitsmaks tärkavat tööstusharu, valitsuse tulude suurendamiseks, odava tööjõu sissevoolu takistamiseks ja mittemajanduslike argumentide tõttu, mis on seotud riigi kultuuriliste, poliitiliste ja sotsiaalsete eesmärkidega. 36 12.8. Võrrelge riikidevahelise integratsiooni erinevaid vorme. Millised neist on levinumad ja miks? Kaupade vaba liikumine, ühised välistollid, tootmistegurite vaba liikumine, majanduspoliitikate harmoniseerimine. Regionaalsete integratsioonilepingute puhul
annaabi.ee 
