Venemaa Rahvakalendri Tähtpäevad
Ammustel aegadel kuulusid päeva juurde
ka maaharimisega seotud tavad: ristikäigud külvatud
põldudele, palvused, ringsõidud mööda maad.
Semik
Semik oli rahvuslik kevadpüha, mida peeti seitsmendal neljapäeval
pärast lihavõtteid. Rahva teadvuses tähistas see üleminekut
kevadelt suvele. Selle päevaga käisid kaasas mitmesugused
kombed, näiteks tütarlaste pidustused. Sel päeval meenutati ka
surnuid. Semik oli ainuke päev aastas, kus mälestati ka elust
mitteloomulikul teel lahkunud inimesi: näiteks enesetapjaid ja
hukatud kurjategijaid. Selliste inimeste haudadele viidi rituaalset
toitu: värvitud mune, veini, pliine, saia. Päevale oli iseloomulik
ühine söömaaeg metsas või põllul, millest võisid osa võtta nii
mehed kui ka naised. Selle päeva juurde kuulusid tütarlaste
traditsioonilised kogunemised: kasesalus mängiti kaskede ümber
ringmänge, punuti pärgi ja ennustati nende pealt peigmeestega
seonduvat.
Troitsa