Projekti lõpetamiseks: > Panna kirja ideed, kus organisatsioon saaks kasutada projekti käigus õpitut. > Informeerida organisatsiooni siseselt ja väliselt mida tehti ja kuidas lahenes. > Tähistada projekti lõppu. Projekti viimaseks tegevuseks on rahalise/ ärilise mõju hindamine finantsinimeste ja juhtkonna poolt paar kuud peale reaalsete parendustegevuste lõppu. 1.5. Lean ja Kuus Sigmat Lean väärtust mittelisavate tegevuste vähendamine on osa kuuest sigmast. Väärtust mittelisavate tegevuste vähendamisele (Lean) järgneb variatsiooni vähendamine (kuus sigmat). Parendusprojekti algatades tasub esmalt analüüsida, kas protsess on üldse organisatsioonile vajalik. Seejärel vähendada raiskavaid tegevusi pole mõtet optimeerida tegevusi, mida pole tegelikult üldse vaja teha. Peale raiskamiste vähendamist või ärakaotamist saab asuda variatsiooni vähendamisele kuue sigma meetoditega. 1.6
Vähendati ajakulu jaotuskanalites, suurendati sellega ettevõtte paindlikust. Tänapäeval on JIT populaarne ning mitmeti defineeritav termin. Seda võib määratleda, kui: tootmisstrateegiat, mis võimaldab märkimisväärselt vähendada tootmiskulusid ja parandada toodete kvaliteeti raiskamise elimineerimise ning olemasolevate ressursside parema kasutamise kaudu; juhtimisfilosoofiat, mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste elimineerimist kõikides äriprotsessides eesmärgiga toota kõrgkvaliteedilisi tooteid kõrge tootlikkuse ning minimaalsete varude juures, põhimõtet toimetada õiged materjalid õigel ajal õigesse kohta. 2) LEAN LEAN ehk säästlikkuse põhimõte. Samatähenduslik JIT põhimõttega, kus toodetakse õigeks ajaks õigel ajal. Kasutatakse palju vähem ressursse (ruumi, varusid, tööjõudu, aega jne.), kui tavalises masstootmises. 3) KANBAN
tarneahela ajakulu analüüs Väärtust lisavad Mis aeg lisab väärtust? 1. Kas protsess muudab füüsiliselt toote olemust? 2. Kas protsess lisab tootele midagi, mida tarbija tähtsaks peab ja mille eest ta on nõus rohkem maksma? 3. Kas protsess toimub õigesti ja optimaalselt juba esimesel korral, nii et seda ei ole vaja korrata või ümber teha? Väärtust mitte lisavad (transport, ladustamine, inspekteerimine) Eesmärgiks on vähendada väärtust mittelisavate toimingute aega, sest nendega kaasnevad säilitus ja laokulud lean põhimõtte vastu Ajal tugineval konkurentsil on kolm mõõdet: 1. Teenindusaeg (time to serve) on aeg kliendi tellimuse vastuvõtmisest tellitu üleandmiseni 2. Reageerimisaeg (time to react) on tootmis- ja müügimahu muutmine vastavalt nõudluse muutumisele 3. Turuletoomise aeg (time to market) = tootearendustsükkel + tarneahela läbimisaeg aja kompressioon Väärtust mittelisavate tegevuste vähendamine
Veohinna määramisel tuleb jälgida kõigi veo teostamiseks tehtavate kulutuste kajastamist omahinnas. Selleks oleme loonud mudeli - transpordikulude kalkulaatori, mis on täpne ja mugav töövahend kasumlikkuse ning konkurentsivõime tagamiseks optimaalse veohinna leidmisel. Lao juhtimisel on efektiivsuse peamisteks võtmeteguriteks motiveeritud personal, lao paindlikkus reageerimisel nõudluse muutusele, asjakohane IT süsteem ja väärtust mittelisavate operatsioonide eemaldamine. Logistikapartneri kompetentsi kuulub: tulemusliku motivatsioonisüsteemi loomine; personali töölepingute, ametijuhendite ja muude seadusandlusest tulenevate dokumentide ettevalmistamine ja vormistamine; operatsioonide mõõtmiseks ja efektiivsuse tagamiseks vajaliku mõõdikutesüsteemi loomine; IT süsteemi valikul kriteeriumite väljatöötamine ja sobiva tarnija leidmine;
ühendades ostmise, tootmise ja logistika. JIT terminit võib määratleda kui : Tootmisstrateegia mis võimaldab märkimisväärselt vähendada tootmiskulusid ja parandada toodete kvaliteeti raiskamise elimineerimise ning olemasolevate ressursside parema kasutamise abil. 14 Juhtimisfilosoofia mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste kaotamise poole kõikides äriprotsessides, eesmärgiga toota kõrge kvaliteediga tooteid (null defekt) kõrge tootlikkuse ja minimaalsete varudega, arendades seejuures pikaajalisi koostöösuhteid tarneahela liikmetega Põhimõtet toimetada õiged materhalid õigel ajal õigesse kohta JIT tuumaks on põhimõte et raiskamine tuleb elimineerida. JIT puudused : Neid ei saa hästi kasutada liiga suure nõudluse kõikumisega ja liiga suurte
“Varud tekitavad turvalisust, aga varjavad protsessi kontrolli ja arendamisega seotud probleeme”. JIT on käsitletud kui: 1. operatsioonilist põhimõtet toimetada materjalid õigel ajal õigesse kohta. 2. tootmisstrateegiat, mis võimaldab märkimisväärselt vähendada tootmiskulusid ja parandada toodete kvaliteeti, lõpetades raiskamise ja kasutades paremini olemasolevaid ressursse. 3. juhtimisfilosoofiat, mis püüdleb väärtust mittelisavate tegevuste kaotamise poole kõikides äriprotsessides, eesmärgiga toota kvaliteetseid tooteid (defektideta) kõrge tootlikkuse ja minimaalsete varude juures, arendades seejuures pikaajalisi koostöösuhteid tarneahela liikmetega JIT taotlused: • Sobivalt väikesed tarnekogused, nullilähedased varud. • Kvaliteeditase = 100% • Võimalikult lühike, 100% usaldusväärne tarneaeg. • Hea pikaajaline koostöö tarnijatega
(outsourcing) ettevõttetele, millede põhitegevuseks antud tegevus on (näit transport, laomajandus, distributsioon jne; make or buy otsused). Väärtusahela kontseptsioonil baseeruvad paljud uued äriteooriad: tarneahela juhtimine (supply chain management, outsourcing, ABC kuluarvestus (abc costing), vahe juhtimine (lean management), jne. Väärtusahela kuluefektüvsuse analüüsiks ning väärtust lisavate ning mittelisavate tegevuste leidmiseks kasutatakse toimingupõhist kuluarvestust. Toimingupõhine kuluarvestus (activity based costing, edaspidi ABC kuluarvestus) saab määratleda süsteemina, mis tegeleb individuaalsete tegevuste kulude kallculeerimise ja nende kuluobjektidele - nagu tooted või teenused -- jaotamisega iga toote või teenuse tootnüseks vajalikuks osutunud tegevuste alusel. ABC kuluarvestus eraldab kulud tegelike toimingute ja ressursside järgi, kaasa arvatud kulud,