eesmärgid ning hoitakse ettevõtet antud kursil (vt eelarvestamine) Reguleerimisfunktsioon - hälvete puhul langetatakse kiiresti ja paindlikult eesmärgile suunatud kursile tagasi toovaid otsuseid (vt süsteemne juhtimistsükkel) i. Tegevuspõhine juhtimine (activity-based management), lean accounting: – lisab kliendi poolt tunnetatud väärtused igale tegevusele, – eristab väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad tegevused, – suurendab väärtust lisavaid tegevusi ja vähendab või elimineerib väärtust mittelisavad tegevused. B. Kuluarvutlus – Kulude mõõtmine (cost measurement) on kulude rahalise ja/või mitterahalise väärtuse kindlakstegemine. Kulude hindamine (cost estimation) on kulutuste ja kulude kindlakstegemise protsess, eesmärgiga defineerida kuluobjektid ning täpsustada kulukäiturite vahelised seosed. Kasutatakse kulude prognoosimisel ning eelarvestamisel
Reguleerimisfunktsioon - hälvete puhul langetatakse kiiresti ja paindlikult eesmärgile suunatud kursile tagasi toovaid otsuseid (vt süsteemne juhtimistsükkel) i. Tegevuspõhine juhtimine (activity-based management), lean accounting Juhtimismeetod, mis: – lisab kliendi poolt tunnetatud väärtused igale tegevusele, – eristab väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad tegevused, – suurendab väärtust lisavaid tegevusi ja vähendab või elimineerib väärtust mittelisavad tegevused. b.Kuluarvutlus – kulude mõõtmine ja hindamine Kulude mõõtmine (cost measurement) on kulude rahalise ja/või mitterahalise väärtuse kindlakstegemine. Kulude hindamine (cost estimation) on kulutuste ja kulude kindlakstegemise protsess, eesmärgiga defineerida kuluobjektid ning täpsustada kulukäiturite vahelised seosed.
2. märgatav kliendipoolne ostu- ja vastuvõtutulude kokkuhoid ja vigade vähenemine 3. veokulude kokkuhoid, efektiivsemad veod 4. tarnija saab teha müügiprognoosi otse letiseisult 5. väiksem kaebuste arv Võimalikud ohud: 1. jaemüüjate soovimatus jagada tarnijatega infot 2. IT süsteemide kulud 3. jaemüüjad muutuvad tarnijatest sõltuvateks Lean Management (vahe juhtimine) tarneahelas on väärtust mittelisavad tegevused raiskamine, mis tuleb järk-järgult eemaldada. Tootmisoperatsioonide puhul moodustab tootele väärtuse lisamine/tootmine/ ca 5% tootmistsükli kestusest, ca 35% ajast läheb vajalikele väärtust mittelisavale tegevustele. Seda viimast ca 60% tuleb vaadelda kui liigset/muda/, ning need tegevused järk-järgult elimineerida. Raiskamise elimineerimine pakub suurimaid võimalusi ettevõtte majandusliku tegevuse ja klienditeeninduse parandamiseks. 7 muda vormi: 1
Tegevuse kulukogumile põhjendatud kulukäiturite leidmine ja kulukäiturite määra arvestamine. Tegevuse kulukogumi kulude jaotamine kuluobjektidele. Tegevuspõhise kuluarvestuse filosoofia on lihtne ja loogiline: kulutused ja kulud ei teki iseenesest, kulutused ja kulud on teatud (juhtimis)tegevuste tulemus. Tegevuspõhine juhtimine-juhtimismeetod, mille käigus lisatakse kliendi poolt tunnetatud väärtused igale tegevusele, eristatakse väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad tegevused ning suurendatakse väärtust lisavaid tegevusi ja vähendatakse või elimineeritakse väärtust mittelisavad tegevused. Traditsioonilises kuluarvestuses arvestatakse kaudkulud enne kuluobjektidele jaotamist kulukohtadele, tegevuspõhises kuluarvestuses tegevustele. Traditsioonilise ja tegevuspõhise kuluarvestuse peamine erinevus seisneb üldkulude jaotamises toodetele: Traditsiooniline kuluarvestus kasutab proportsionaalset jaotust ning lähtub tavaliselt
muudatusi, tarneajad on pikad ja hind on stabiilne. Peamine eesmärk on kiirendada materjali ja toodete liikumist tarneahelas ja seega vähendada tarneahelas oleva materjali ja toodete hulka, millega väheneb protsessis seotud kapital. Rõhuasetus efektiivsususel. Kõrvaldada tuleb väärtust mittelisavad protsessid. Pidevalt tuleb protsessis vähendada vigasid ja hälbeid. x Paindlik (agile) tarneahel. Põhimõtteid on parem rakendada seal, kus nõudlus on kõikuv ja sortiment lai. Nii nagu kulusäästliku tarneahela puhul, on ka paindliku tarneahela juures oluline kogu organisatsiooni ülesehitamine, infosüsteemid, logistika, mõteviis jne see peab olema paindlik ning suutma muutustega kiiresti kohaneda ehk paindlikkus peaks kujunema elustiiliks.
4 Turundus ja müük ostuvõimaluste loomine ostjatele ja müügitegevused 5 Teenindus teenuste osutamine toote väärtuse suurendamiseks või säilitamiseks Abitegevused: 1. Hankimine 2. Tehnoloogia arendamine 3. Inimressursside juhtimine 4. Ettevõtte infrastruktuur 15) Mida annab väärtusahela analüüs? Lk 93-95 Väärtusahela analüüs annab võimaluse elimineerida või minimeerida väärtusahelas väärtust mittelisavad tegevused ja keskenduda väärtusahela tuumtegevusele. 16) Härjapiitsa/pullisaba efekt lk 108-109 Olukord, kus ettevõtte tellimused tarnijale kalduvad kõikuma rohkem kui müük ostjale. Selle põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on suurenenud laovarud ja tegevuskulud, viivitused ning ebakindlus. 17) 7 Õ-d lk 115 1) Õige toode 2) Õiges koguses 3) Õiges seisukorras 4) Õigesse kohta 5) Õigel ajal
Näiteks 0,95 x 0,90 x 0,97 x 0,96 = 0,80 ehk 80% täidetud tellimustest on täiuslikult täidetud. 18. Mis on OTIF? On time in full on perfektse tellimuse lihtsustatud variant. 19. Millised kriteeriumid iseloomustavad väärtust lisavat aega tarneahelas? 1) Kas protsess (või osa protsessist) muudab füüsiliselt toote olemust? 2) Kas protsess lisab väärtust tarbija jaoks? (tarbija on nõus maksma) 3) Kas protsess toimib õigesti juba esimesel korral? Väärtust mittelisavad tegevused: viivitused, transport, ladustamine, inspekteerimine. 20. Mis on aja kompressioon tarneahelas? Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks (time compression). 21. Mis on fookusettevõte? Fookusettevõte (focused factory) võimaldab vähendada tegevuskulusid, säilitades senised täitmisajad. Uuringud näitavad, et kui tehases toodetavat tootevalikut vähendada, siis tootlikkus suureneb ja kulud vähenevad.
Iga kommertsettevõtte väärtusahelas on köik mainitud tegevused olemas, tegevusalati sõltuvalt erineva osatähtsusega. Näit. tootmises ja teeninduses omavad suurimat tähtsust operatsioonid, pankades marketing ja müük, hulgifirmas hanke- ja jaotuslogistika, restoranides teenindus. 11. Väärtusahela analüüsi eesmärgid on 1. Elimineerida väärtusahelas tegevused, mis väärtust ei lisa (näiteks materjalide, toodete ladustamine). Väärtust mittelisavad tegevused sab jagada 4 kategooriasse: viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine 2. Kontsentreeruda väärtusahela tuumtegevustele, kus toimub suurim väärtuse lisamine tootele, ning millele rajaneb ettevõtte konkurentsieelis (ehk lihtsalt spetsialiseerumine põhitegevusele). 12. Tarneahela juhtimine on võtmeäriprotsesside integratsioon lõpptarbijast algtarnijateni
Keskendumine turunisile on nende kahe strateegia sümbioos. Määratakse väike osa turust, kus kasutatakse kas madalama hinna või diferentseerimise meetodit. Meetod on eriti sobiv toidlustusega tegelevatele ettevõtetele. Lisaks neile põhistrateegiatele eristatakse veel järgmisi: 1) Ajal põhinev strateegia: tegutsetakse kiiresti, kuid kvaliteet võib kannatada. Tuntuim ajal põhinevast strateegiast on aja kokkusurumine. Eesmärk: likvideerida kõik väärtust mittelisavad ajakulud. 2) Keskkonnakaitse strateegia: vaatamata diskussioonidele on liikumist selles suunas vähe, u 20% ettevõtetest kavandavad oma strateegiaid keskkonnast lähtuvalt. 3) Suureneva tootlikkuse strateegia: ressursse kasutatakse maksimaalselt, nt laoruumi kasutus jne. 30. Mis on oluline tegur logistilise strateegia püsivuse jaoks? Logistilise strateegia peaeesmärk on saavutada konkurentsieelis firma olemasolu kindlustamise,
· Müügitulu/varad kui tõhusalt varasid kasutatakse Aeg logistikas Aja mõju ettevõtte/tarneahela tegevusele · Aeg on logistikas üheks põhiteguriks rahaliste kulude ja klienditeeninduse kõrval · Väärtust lisavat aega iseloomustatakse kolme kriteeriumiga: Kas protsess muudab füüsiliselt toote olemust?; Kas see lisab tarbijale lisandväärtust?; Kas protsess toimib korrektselt esimesel korra? · Väärtust mittelisavad tegevused on: o Viivitused o Transport ladustamine o Inspekteerimine · Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks · Aja kompressioon võimaldab järgmist kasu: ettevõttele tarneahela kulude vähenemine, tarneahelasse seotud kapitali vähenemine, lühemad reageerimisajad, suurem paindlikkus. · Aja kompressiooniks on 7 strateegiat: o Lihtsustamine (mittevajaliku kõrvaldamine)
nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagamisele ja tellimuste täitmise kiirusele. Aeg logistikas, just-in-time, LEAN Tarneahela ajakulu analüüs- Uuritakse kui palju kulub aega tootel erinevates tarneahela osades ja seda palju kulunud ajast on väärtust lisav ja kui palju väärtust mittelisav. Eesmärgiks on kaotada või vähendada väärtust mittelisavat aega tarneahelas. (Väärtusi mittelisavad tegevused: viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine). Aja kompressioon- Väärtust mittelisava aja vähendamist tarneahelas nimetatakse aja kompressiooniks. Aja kompressiooni 7 strateegiat: Lihtsustamine. (protsess kergemaks); Integratsioon (infovoogude/seoste parandamine); Standardiseerimine (parimate komponentide kasutamine); Paralleelne töötamine (nihe järjest toimuvatele toimingutelt kõrvuti töötama),
just-in-time tootmise mõju tarnijale, argumendid just-in-time tarneahela vastu. Tarneahela ajakulu hindamiseks vaadeldakse seda kui väärtusahelat. Analoogselt väärtust lisavateks ja mittelisavateks tegevusteks jaotamise põhimõtetele jaotatakse materjalide/kaupade tarneahelas viibimise aeg väärtust lisavaks ja mittelisavaks ajaks. Eesmärgiks on kaotada või vähendada väärtust mittelisavat aega tarneahelas. Väärtusi mittelisavad tegevused: viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine. Üle kolmeveerandi tarneahela ajast seisavad kaubad erinevates ladustamiskohtades. U 35% ajast kulub ainult väärtust lisavatele toimingutele. Et seda aega vähendada ongi säästliku (lean) lähenemise põhimõte. Aja kompressioon – väärtust mittelisava aja vähendamine tarneahelas. 7 strateegiat: lihtsustamine (protsess kergemaks); integratsioon (infovoogude/seoste parandamine); standardiseerimine (parimate komponentide
tarneahela ajakulu analüüs – hindamiseks vaadeldakse seda kui väärtusahelat. Analoogiliselt väärtust lisavateks ja mittelisavateks tegevusteks jaotamise põhimõtetele jaotatakse materjalide/kaupade tarneahelas viibimise aeg väärtust lisavaks ja väärtust mittelisavaks ajaks. Eesmärgiks kaotada või vähendada väärtust mittelusavat aega tarneahelas. Väärtust mittelisav aeg moodustab valdava osa materjalide ja toodete tarneahelas viibimse ajast. Väärtust mittelisavad tegevused saab jagada 4 kategooriasse : viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine. Väärtust mittelisavat aega saab vähendada aja kompressiooniga. aja kompressioon – väärtust mittelisava aja vähendamine. Võimaldab järgmist kasu : Tarneahela kulude vähendamine Tarneahelasse seotud kapitali vähenemine Lühemad reageerimisajad, sellest tulenev parem klienditeenindus Suurem paindlikkus turunõudluse muutustega kohanemisel
elimineerida. Väärtust lisavaid tegevusi võib iseloomustada järgmiste kriteeriumidega: kas protsess muudab füüsihselt toote olemust; kas protsess lisab tootele midagi, mida klient väärtuslikuks peab ja on selle eest valmis täiendavalt maksma, ehk kasulikkust kliendi jaoks; kas protsess toimub õigesti juba esimesel korral ja tegevusi pole tarvis korrata, saavutamaks soovitud resultaate, mida klient hindab Väärtust mittelisavad tegevused sab jagada 4 kategooriasse: viivitused, transport, ladustamine ja inspekteerimine 2. Kontsentreeruda väärtusahela tuumtegevustele, kus toimub suurim väärtuse lisamine tootele, ning millele rajaneb ettevõtte konkurentsieelis (ehk lihtsalt spetsialiseerumine põhitegevusele). Möödapääsmatute, kuid väärtust mitte- või vähelisavate tegevuste puhul (tavaliselt ettevõtte abitegevused, mis ei oma ettevõte ei suuda kuluefektiivselt teostada ning mis