Õiguse üldteooria õppematerjal
aga veel ütlus, vaid normeerimisakti produkt. Normatiivne ütlus, mis tuleneb kõnelejast, on esitlusliku
ütluse üks liikidest. Keeleaktiteooriast lähtuvalt on normil peale kõige muu mittelingvistilise otsustuse
tähendus. Normi kui otsustust saab välja anda, jõustada ja järgida ning kõik see moodustabki normi
mittelingvistilise iseloomu. Õigusakt on tekst, ent õigusest arusaamine pole taandatav normide
keelelisele käsitlusele. Keele abil saab ja tuleb norme tundma õppida mittelingvistiliselt.
Kõneaktiteooria tänapäevases mõttes
Analüütilisel ja keelefilosoofilisel lähenemisel õigusele on mitmeid võimalusi ja teid, mis sõltuvad
sellest:
1) mida hõlmab õigus inimese jaoks;
2) kuidas sisustatakse jurisprudentsi ja õigusteadust tervikuna;
3) kuidas kujutatakse ette normiteoreetiliselt ja keelefilosoofiliselt keele, õiguse ja
inimkäitumise suhet.
annaabi.ee 
