amplituudist, siis on keskkond lineaarne elektri- ja magnetväljade polarisatsiooni suhtes: Lineaarne e. sirgega väljendatav elektrivälja Ex ja polarisatsiooni Px vaheline seos iseloomustab lineaarsust. Keskkond on mittelineaarne, kui üks või mitu parameetritest , , või sõltuvad rakendatud väljatugevusest (väljavektorite suurusest): Näided materjalide mittelineaarsusest: pooljuht kujutab elektriliselt mittelineaarset keskkonda; suurte väljatugevuste puhul võivad muutuda mittelineaarseteks ka mõõdukate väljatugevuste jaoks lineaarsed dielektrikud; 3. Keskkonnad võivad olla kas homogeensed või mittehomogeensed.Keskkonna osa, kus parameetrid , , ja on sõltumatud asukohast ruumis nimetatakse homogeenseks: Keskkonda võib lugeda homogeenseks ainult teatud tingimustel: piiratud ruumis (näiteks õhk toas või
Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS. Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355–358. Kõned ja loengud Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar. Kirjad Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25. jaanuar. 24 5.2. Elektroonilised allikad Elektroonilistele allikatele viidatakse, kui vastav allikas paberkandjal puudub või pole kättesaadav. Elektroonilise allika jaoks lisatakse tavalisele kirjele [e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev)
Intervjueeritava nimi. (Aasta). Pealkiri. Intervjueerija. Meetod. Koht, kuupäev. Intervjuu säilitamise koht. Milder, M. (2002). Juhtimisstiil. K. Kase intervjuu. Helisalvestis. Tallinn, 12. jaanuar. EBS. Avaldatud intervjuu jaoks lisatakse avaldamise andmed. Remmel, C. (1996). Muutused organisatsioonides. M. Vadi intervjuu. Saku, 12. veebruar. – Vadi, M. Organisatsiooni käitumine. 2. tr. Tartu: TÜ Kirjastus, 355– 358. Kõned ja loengud Engelbrecht, J. (2003). Mittelineaarsusest. Eesti Panga seminar. 21. jaanuar. 24 Kirjad Vihalem, A. (2007). Juhendi viimistlemine. E-kiri A. Aarmale. 25. jaanuar. 5.2. Elektroonilised allikad Elektroonilistele allikatele viidatakse, kui vastav allikas paberkandjal puudub või pole kättesaadav. Elektroonilise allika jaoks lisatakse tavalisele kirjele [e-meedia tüüp] vahendusallika nimetus (pöördumise kuupäev)
Temperatuuri mõju kaalule: termomeeter, millel on vastav mõõtepiirkond, veapiiridega mitte üle ±0,5 °C; uENV määramatusest uTEMP, mis tekib temperatuuri kõikumise mõjust kaalule. Õhurõhk ja õhuniiskus : õhurõhu ja õhuniiskuse mõõtur; õhutõstejõu tegurite määramatus uõt. Määramatus esineb kui õhu tihedus kalibreerimise ajal ei ole võrdne 1,2 kg/m3. lugemi võtmise määramatus uRE analoognäituril digitaalnäituril kaalu anduri mittelineaarsusest, hüstereesist ja korratavuse määramatus uCELL. Esineb kaaludel, millel on tenso- või elektromagneetiline andur 20. MÕÕTEMETOODIKA ÜLESEHITUS Asjakohane identifitseering Kasutusala Katse- või kalibreerimisobjekti tüübi kirjeldus Määratavad parameetrid või kogused ja ulatus Aparaadid ja seadmed, sealhulgas nõuded nende esitusvõimele Vajalikud etalonid ja etalonained
vastusidega hõlmatud võimendusastmes väheneb nii kõrgemate harmooniliste pinge kui ka omamüra ja võrgumüra F = 1+BK korda. Niisama palju väheneb muidugi ka kasuliku signaali tase, kuid seda saab tõsta sisendsignaali pinge suurendamisega. Vastuside ei vähenda neid mittelineaarmoonutusi, mis sisalduvad juba võimendisse saabuvas signaalis. Ka ei vähene oluliselt sedalaadi mittelineaarmoonutused, mis on tingitud võimenduselemendi suurest mittelineaarsusest (kui pingekõvera tipud on ära lõigatud). 6. Vastuside mõjutab oluliselt võimendi sisend- ja väljundtakistust. Jadavastusidepinge Uvs lahutub signaaliallika pingest Us, mistõttu võimendi sisendpinge väheneb (joon. 6.15 a, b, d). Seetõttu väheneb ka võimendi sisendvool, mis on samaväärne signaaliallikat koormava takistuse suurenemsega Järelikult jadavastuside toimel võimendi sisendtakistus Rs suureneb F korda:
ti – impulsi kestus harja lang u = < 0,1 Um , kus Um – amplituudi suurus Impulsi võimendamisel tekkivad moonutused võivad olla: 2. mittelineaarmoonutused on tingitud võimendis kasutatavate võimenduselementide (transistorid, väljatransistorid) karakteristikute mittelineaarsusest või tööpunkti ebaõigest asukohast tunnusjoonel. MLM-i vähendamiseks tuleb võimedi projekteerimisel kindlustada tööpunkti õige valik ja selle pikaajaline stabiilsus. Selle nõude mittetäitmisel toimub sisendsignaali mõjul tööpunkti tüürimine tunnusjoone ebalineaarsesse alasse, st. võimendi tüüritakse üle (liiga suur sisendsignaal). U v älj
erinevates võimendustes, näiteks muusika võimendamisel läheb kaduma osa muusika spektrist bassid ja kõrgemad sagedused. Joonis 5. Moonutused avalduvad ka signaali nihkest, kuid kui inimkõrv faasinihet ei taju siis helivõimendite puhul ei ole need olulised. Küll on aga faasinihe oluline automaatikasüsteemi võimendites, kuna seal sõltub süsteemi stabiilsus faasinihkest Joonis 6 · mittelineaarmoonutused on tingitud kasutavate elementide elemtide mittelineaarsusest ja põhiliseks põhjustajaks on transistori sisendtunnusjooneks on mittelineaarsust Joonis 7. Mittelinaarmoodustus avaldub selles et signaali erinevaid hetkväärtusi võimendatakse erineval määral toodud näite puhul võimeldatakse signaali negatiivset poolperioodi vähem kui positiivset. Taolise toime tulemusel muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks. Mittesiinuseline vool või pinge on aga
Kaalutava anuma temperatuur peab olema lähedane kaalu temperatuurile. Ei tohi kaaluda otse kaaluplaadil või paberil. 24. Mõõtemääramatus analüütiliste kaaludega kaalumisel. Kaalumise määramatus on üldiselt suurem kui viimase koha täpsus. Kaalu määramatust põhjustavad piiratud komakohtade arv, kaalumise korduvus (puru kaalumise objektide küljes, elektrostaatika, välismõjud), triiv (nt temperatuurimuutusest või õhurõhust tingitud), kaalu mittelineaarsusest tingitud määramatus. Normaalne määramatus on 4-kohalise kaalu puhul nt 0.0004 g (k=2). Lenduvate ja hügroskoopsete ainete kaalumise määramatus võib olla mitmekümneid kordi kõrgem. Massiühikutes antud määramatust nimetatakse ka absoluutseks määramatuseks. Absoluutne määramatus sõltub vähe kaalutava objekti massist, enamasti on aga oluline suhteline määramatus. Neljakohalise kaaluga saab rahuldava täpsusega kaaluda
Parameetrid iseloomustavad transistori omadusi teatud kindlas tüüpreziimis ja võimaldavad sageli arvutusi lihtsustada. Transistoride puhul on otstarbekas arvutusteks kasutada parameetreid neil juhtudel, kui sisend-signaalid on väikesed. Suurte sisendsignaalide puhul on õigem valida reziim ja teha arvutused grafoanalüütilistel meetoditel. Sel juhul sooritatakse arvutused põhiliselt staatiliste ja dünaamiliste tunnusjoonte abil. Arvutustulemuste erinevus on tingitud tunnusjoonte mittelineaarsusest, mida parameetrid ei arvesta. Väikestel signaalidel aga võime lugeda tunnusjooni tööpunkti ümbruses lineaarseiks ja see võimaldabki kasutada parameetreid kui kindlaid arvudena väljenduvaid seoseid. Ka on parameetrid kui arvväärtused hästi kasutatavad eri transistoride võrdlemiseks. 6.5.1. Transistori parameetrite süsteemid ja aseskeemid. Transistoride omaduste iseloomustamiseks võime kasutada z-, y- ja h-parameetrite süsteeme
annaabi.ee 
