läbilöögi ja mehaaniliste tugevuste, pinna kõvaduse ning vajalike füüsikalis-keemiliste omadustega vastavalt töö tingimustele. Neid kasutatakse juhtmete isolaatoritena, mis peavad täitma ka kande- ja tugielementide ülesandeid. Vedelad ja gaasilised isolaatormaterjalid täidavad lülitites, alaldites ja transformaatorseadmetes üheaegselt jahutus ning leegisummutus aine ülesandeid. Pooljuhtmaterjalide kasutamine võimendites, alaldites, mittelineaarsetes takistites sõltub materjali põhiomaduste eritakistuse, dielektrilise läbitavuse, elektrimotoorse jõu muutumisest sõltuvalt töötingimustest nagu temperatuur, elektrivälja tugevus ning valguse ja kiirituse intensiivsus. Magnetmaterjale kasutatakse side-, raadiotehnilistes arvutustehnika seadmetes, elektrimootorites, trafode ja releede südamikes olenevalt neid iseloomustavatest magnetilistest omadustest. Olenevalt magneetumise intensiivsusest, mida iseloomustab
ennustada. Kui praegune töörezhiim muutunud tingimustega enam ei sobi, siis läheb kogu kliimasüsteem läbi kiire muutlikkuse etapi uude suhteliselt stabiilsesse seisundisse. Seejuures on uusi võimalikke seisundeid mitte üks, vaid mitu ja need kõik võivad olla omavahel oluliselt erinevad. Käibivaid energiatagavarasid arvestades võib kahtlustada, et suur rezhiimimuutus ei tarvitse tagajärgede poolest eriti alla jääda suurele sõjale. Mittelineaarsetes süsteemides aga seda kliima kahtlemata on peituv võimalus väga suurteks muutusteks väga väikese välise häirimise järel3on sirgjoonelise proportsionaalse põhjustagajärg mõtteviisi omandanud inimestele raskesti mõistetav. Süsinikdioksiidi juurdekasvu soojakraadideks rehkendamine tundub neile hoopis loomupärasem. Sellepärast sobivadki tulevikustsenaariumid, et millal tuleb Eestis paras aeg tatrakasvatuseks ja millal võibolla saabub koguni sojaoa ajastu
hästi rekursiivsete funktsioonide ning skalaarkorrutiste väärtuste arvutamiseks. Konveierid võivad oma talitlusviisilt olla kas sünkroonsed või asünkroonsed. Protsessorites rakendatakse, lähtudes konveierite funktsionaalsust, kahte liiki konveiereid: 1. Käsukonveier (id) 2. Aritmeetikakonveier (id) Käsukonveierid on ette nähtud käskude konveiertöötluseks. Aritmeetikakonveierid on ette nähtud aritmeetika-loogikaoperatsioonide konveiertöötluseks. Mittelineaarsetes aritmeetikakonveierites on oht kollisioonide tekkeks. Kollisiooninähtus seisned selles, et aritmeetikakonveieri üht ja sama astet soovivad samaaegselt kasutada kaks (või enam) erinevatesse käskudesse kuuluvat andmeüksust. Konveiertöötluse paradoks Käskude konveiertöötlusel ei muutu aeg, mida kulutatakse üksiku käsu töötlemisele, (mõningate käskude korral võib see isegi pikeneda), kuid suureneb ajaühikus töödeldavate käskude arv, st
annaabi.ee 
