aruandes. 5. Pidime eelmise punkti mõõtetulemuste põhjal määrama amplituudkarakteristiku lineaarse tõusu keskpunkti. Keskpunktiks valisime 100mV, sest generaatori väljundpinge tõstmisel kaks korda tõuseb sisendpinge juba vähem... Seejärel seadsime generaatori väljundsignaali sageduseks 1kHz ning amplituudi võrdseks leitud lineaarse osa keskpunkti väärtusega. Mõõtsime spektrogrammilt signaali põhi- ja kahe kõrgema harmoonilise amplituudi ning arvutasime mittelineaarmoonutuste tegur k . kus u1, u2 ja u3 on vastavalt 1., 2. ja 3. harmooniline. Kuna ostsillograaf näitab detsibelle, mitte otseselt pinget, siis pidime natuke tuletama. GV = 10 dB / 20 U1= -3,35dB = 0,68 V U2= -26,9dB = 0,045 V U3= -31,7dB = 0,026 V 0,045 2 + 0,026 2 k ml = = 0,076 0,68 Seejärel suurendasime generaatori väljundsignaali amplituudi nii, et viimane väljus
vähemal või enamal määral mittelineaarsed, kusjuures see mittelineaarsus võib olla erinevatel tööreziimidel erinev. Tunnusjoonte mittelineaarsuse tõttu võimendatakse signaali eri osi (erinevaid hetkväärtusi) erinevalt ja selle tulemusena muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks (joon.1.9). Elektrotehnikast on teada, et mittesiinuselised pinged ja voolud (signaalid) on vaadeldavad harmooniliste (siinuseliste) signaalide summana. ja seega on mittelineaarmoonutuste tekkimine vaadeldav ka uute harmooniliste lisandumisega signaalile, ning nende hulk põhiharmoonilise suhtes ongi mittelineaarmoonutuste määraks. Mittelineaarmoonutuste hulka iseloomustatakse mittelineaarmoonutuste teguriga. I 22 + I 32 +...+ I n2 = * 100% , I1 kus I1 põhiharmoonilise (1.harmoonilise) amplituud; I2 teise harmoonilise amplituud jne.
võimendatakse erineval määral. Transistorvõimendite korral on selle nähtuse põhjuseks sisend tunnusjoone mittelineaarsus ja valesti valitud tööpunkt Joonis 2.2.2 Toodud näite puhul on signaali negatiivne poolperiood võimendatud vähem kui positiivne poolperiood ja võib ka öelda, et siinuseline signaal on muutunud mitte siinuliseks. Mittesiinuseline signaal on ka teatavasti vaadeldav erisagedusega harmooliste summaga. Nii võib öelda, et mittelineaarmoonutuste korral tekkivad signaali juurde kõrgemad harmoonilised, mida nimetatakse ka mittelineaarsuse produktideks. Mittelineaarmoonutuste määra iseloomustatakse mittelineaarmoonutuste teguriga Joonis 2.2.3 I1 on esimese harmoonilise harmoon mille sagedus võrdub signaali sagedusega I2 teise harmoonilise harmoon mille sagedus on kaks korda suurem esimese harmoonist. I3 harmoon jne. Kvaliteetse heliülekande puhul ei tohi mittelineaarmoonutuste tegur olla suurem kui 1%
vähemal või enamal määral mittelineaarsed, kusjuures see mittelineaarsus võib olla erinevatel tööreziimidel erinev. Tunnusjoonte mittelineaarsuse tõttu võimendatakse signaali eri osi (erinevaid hetkväärtusi) erinevalt ja selle tulemusena muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks (joon.7.8). Elektrotehnikast on teada, et mittesiinuselised pinged ja voolud (signaalid) on vaadeldavad harmooniliste (siinuseliste) signaalide summana. ja seega on mittelineaarmoonutuste tekkimine vaadeldav ka uute harmooniliste lisandumisega signaalile, ning nende hulk põhiharmoonilise suhtes ongi mittelineaarmoonutuste määraks. Mittelineaarmoonutuste hulka iseloomustatakse mittelineaarmoonutuste teguriga. , kus I põhiharmoonilise (1.harmoonilise) amplituud; 1 I teise harmoonilise amplituud jne. 2 Kvaliteetse heliülekande puhul ei lubata mittelineaarmoonutusi üle 1%,
määral mittelineaarsed, kusjuures see mittelineaarsus võib olla erinevatel tööreziimidel erinev. Tunnusjoonte mittelineaarsuse tõttu võimendatakse signaali eri osi (erinevaid hetkväärtusi) erinevalt ja selle tulemusena muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks (joon.7.8). Elektrotehnikast on teada, et mittesiinuselised pinged ja voolud (signaalid) on vaadeldavad harmooniliste (siinuseliste) signaalide summana. ja seega on mittelineaarmoonutuste tekkimine vaadeldav ka uute harmooniliste lisandumisega signaalile, ning nende hulk põhiharmoonilise suhtes ongi mittelineaarmoonutuste määraks. Mittelineaarmoonutuste hulka iseloomustatakse mittelineaarmoonutuste teguriga. I 22 + I 32 +...+ I n2 = * 100% , I1 kus I1 põhiharmoonilise (1.harmoonilise) amplituud; I2 teise harmoonilise amplituud jne.
ja kollektor positiivne baasi suhtes. Vastavalt pnp ühendatakse enamasti nii, et emitter on positiivse ja kollektor negatiivse potentsiaaliga baasi suhtes. 13. Ühise emitteriga võimendusastme parameetrid ja alalisrezhiimi [vaata | seadmine. muuda] Astme parameetrid ja tunnusjooned. Pingevõimendustegur ja sagedustunnusjoon. Faasitunnusjoon. Amplituudtunnusjoon. Mittelineaarmoonutuste tegur. Koormussirge kandmine tunnusjoontele. Ühise emitteriga võimendusastme põhimõtteskeem. Pingejagaja R1-R2 otstarve. Kollektortakisti Rk ja erladuskondekate C1, C2 otstarve. Baasivoolu leidmine transi sisend-tunnusjoonelt. Pingevõimendusteguri K0 sõltuvus skeemielementidest ja transi -st. Tagasiside tekitamine emittertakisti Re abil. Pingevõimendustegur v2 K= v1 kus v2 on astme vahelduv väljundpinge, v1 on astme vahelduv sisendpinge.
- arvutame baasitakisti väärtuse: E K - U BEp RB = I Bp Tuleb silmas pidada, et transistori parameetrid sõltuvad üsna tugevasti temperatuurist, neil on suhteliselt suur hajuvus (ka ühe tüübi eri eksemplaridel) ja nad muutuvad aja jooksul, mille tulemusel võib etteantud tööpunkt nihkuda mittesoovitud piirkonda, saades mittelineaarmoonutuste põhjuseks. Sellist võimalust püütakse mitmesuguste skeemitehniliste lahendustega vältida. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 15 Pikkov lk 70 Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 16 Pikkov lk 71 Punktid A' ja A'' näitavad, kuhu valitud tööpunkt koormussirgel nihkub ja millised on
Tavaliselt see on väljundastmed ÜE-ÜL, ÜK-ÜN. Side koormusega: trafo abil, kond.sidestus, otsesidestus. Klass A ühetaktilised võimsusvõimendid. Kasutatakse lõppvõimendina mitmeastmelistes süsteemides, juhul, kui väljundsignaali pinge peab olema suurem, kui toitepinge (trafosidestusega). Klass B vastastakt-skeemid (kahetaktilised skeemid). Suurema väljundvõimsuse saamiseks, kuna omavad ka suurema kasutegurit, võrreldes A-klassiga. Reziim AB parandatud B klass. Mittelineaarmoonutuste vähendamiseks. A- ja B-klassi vahepealne. 86 Klass A ühetaktiline skeem Transistori valik: UKElub > UKEp + UKm 2EK " 87 Võimsuse kolmnurk" võimendusastme võimsus PväljK = UKm··IKm/2; Kasutegur: = ast ·trafo PväljK U Km I Km / 2 U Km I Km ast = = = Pt .all U KEp I Kp 2U KEp I Km
Viimane on eriti oluline, sest mittelineaarmoontutuste vähendamine on helisagedus võimenditel oluliseks probleemiks. Nende vähendamiseks haaratakse tagasisidega tavaliselt lõppaste, kuna tavaliselt tekivad mittelineaarmoonutused just lõppastmes ja võimenduse vähenemine kompenseeritakse võimenduse suurendamisega eelastmetes, kuna eelastmete sisendaste on väike ja seal praktiliselt mittelineaar moonutusi ei tekki. Mittelineaarmoonutuste vähenemine .. toimel saab seletada sellega, et tagasiside signaalis leiduvad harmoonilised satuvad vastasfaasi võimendis tekkivate harmoonilistega ja tulemusena nende hulk väheneb. Positiivne tagasiside leiab praktiliselt ainult kasutamist generaatorites. Positiivse tagasiside K KB = 1 K korral kui 1 siis K BS Taolist reziimi nim. kriitiliseks tagasisideks ja seljuhul tekitab võimendi väljundsignaali
annaabi.ee 
