8.Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis kasutatavad lõikurid instrumendid. Puurimist kasutatakse läbivate ja umbavade saamiseks ja ülepuurimiseks. Puurimine, avardamine, hõõritsemine, keermestamine. Spiraalpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur. 9.Terase karastamise meetodid ja nende kasutusala. Tavakarastus - Mitte legeer- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastus Mittelegeerterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastus Austentiit muutub martensiidiks. Isotermkarastus Beiniidi saamiseks. Pindkarastus Detaili pinnakihi suure kõvaduse saavutamine. 10.Terase noolutamise meetodid ja nende kasutusala. Kõrgnoolutus Kasutatakse teraste noolutamisel 450...650 kraadil konstruktsioonterastel. Kesknoolutus - Vedruteraste noolutamisel 300...400 kraadil. Parendamine Kõrgnoolutuse järeltöötlemine, saadakse sorbiitstruktuur.
metall, mille sulamistemperatuuriks on 1455 °C. Suur osa niklist (u 15 % kogu niklitoodangust ) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulemites, Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja paljude sulamite põhikomponendina. Puhas nikkel on suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes ja siit tulenevalt kasutatakse seda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses. Hinna odavdamise eesmärgil kasutatakse niklit sageli õhukese lehena mittelegeerterastest pleki plakeerimisel. Niklit kasutatakse paljude materjalide elektrolüütpindadena, aga ka aluskihina mittelegeerteraste kroomimisel. Nikli sulamid Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veegi parem vase, kroomi või molübdeniga legeeritud niklisulamitel. Parima korrosioonikindlusega on tuntud Ni-Cu- sulamitest monelmetall, millest nikli ja vase vahekord on 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Lisaks korrosioonikindlusele iseloomustab monelmetalli ka hea tugevus
keskkonnas jahutamisel ja seisutamisel peab karastatav detail kogu ristlõike ulatuses omandama karastuskeskkonna temperatuuri. Sellele järgneb aeglane jahutamine mille jooksul austenniit muutub martensiidiks ehk karastumine. Selle karastusviisi korral tekivad minimaalsed karastuspinged sest jahutamine jaguneb kaheks etapiks. Karastuskeskkondadena kasutatakse sulasooli- leelisi(KNO3, NaNO2, KOH, NaOH) temperatuuriga 150-550 kraadi vastavalt astmetemperatuurile. Astekarastust kasutatakse mittelegeerterastest detailide läbimõõduga 10-15 mm , legeerterastest detailidel 20-30 mm. Alajahutuskarastus Alajahutamisega karastamise korral ei paagutata detaili mitte kohe karastusvedelikku , vaid jahutatakse enne teatud aega õhus. Seda tehakse sisepingete vähendamise eesmärgil või juhtudel, kui detaili kuumutustemp ületab tunduvalt terase karastustemperatuuri. Isotermkarastus Ehk beniitkarastuse korral jahutatakse terast martensiitmuutuse temperatuurist Ma kõrgemal
annaabi.ee 
