mistõttu eelkõõige tõmbeteimil määratavad mehhaniilised omadused on metallide valiku ja tugevusarvutuse aluseks. Lähtudes sellest, kas katsetatavast materjalist katsekeha või sellest valmistatud detail purustatakse või katsetamise käigus materjali võisellest detaili oluliselt ei kahjustata, eristatakse purustavaid ja millepurustavaid katseid. Terased Teraste liigitus. Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) Mittelegeerterased 2) Legeerterased Teraste legeerituse määrab lisandite sisaldus. Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P,S) sisalduse järgi: a) Tavakavaliteetterased ehktavateras b) Mittelegeerkvaliteetterased c) Mittelegeervääriterased Legeerterased jagunevad samadetunnuste järgi kahte gruppi: a) Legeerkvaliteetterased b) Legeervääristerased Legeerteraste kasutudalad on samad mis mittelegeerterastel, kuid legeerterased erinevad
Vali üks: a. messing; 10%Cu ja Al, ülej. Zn b. pronks; 10%Sn, ülej. Cu c. pronks; 10%Cu ja Al, ülej. Zn d. alumiiniumpronks; 10%Al-sisaldusega vasesulam Küsimus 16 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Vali üks või enam: a. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) b. kõrglegeerterased (legeerivaid elemente üle 10%) c. legeerterased d. mittelegeerterased Küsimus 17 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on hallmalmide margitähise tähttähis? Vali üks: a. GJM b. GJT c. GJS d. GJL Küsimus 18 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged terase ja malmi liigituse ning tugevusomaduste kohta? Vali üks või enam: a. Tsementiiditavate teraste süsinikusisaldus on 0,05 ... 0,25 % b. Malmid on tugevusomdaustelt paremad, kui terased c
Terase treimisel tuleb seda arvestada,kui ta pole karastanud on parem treida lõiketera võtab laastu paremini ja tera ei kulu ära kiirelt.Kui karastanud siis peab tööriista terasest tegema tööriistu näiteks astmelisetera. Terase füüsikalised omadused tihedus,sulamistemperatuur,soojusjuhitavus,soojusmahutavus,soojuspaisumine.Seda veel,et hea on see.Ta ei roosteta.Halb on see,et teras on habras materjal.Mõtlesin,et kirjutan juurde teraseid on kahte 1.mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena)2.legeerterased.Need kaks terase liiki mängivad rolli kui neid töötlema hakata.
1. Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Correct Student Response Value Feedback Answer A. mittelegeerterased 50% B. legeerterased 50% C. madallegeerterased -30% (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased -30% (legeerivaid elemente üle 10%) Score: 2/10 2. Milline on malmi GJMW-350-4 liik ja omadused? Student Correct Value Feedback Response Answer A. tempermalm, 100% Rm=350 N/mm2, A=4%
Started: Wednesday 11 April 2007 11:38 Submitted: Wednesday 11 April 2007 11:47 Time spent: 00:09:04 Total score: 95/100 = 95% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Student Response Correct Answer A. mittelegeerterased B. legeerterased C. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased (legeerivaid elemente üle 10%) 2. Milline on malmi GJS 900-2 liik ja omadused? Student Response Correct Answer A. keragrafiitmalm, Rm=900 N/mm2; A=2% B. sferoidaalgrafiidiga malm, Rm=900 N/mm2; A=2% C
Näiteks: TH52 ( HR 30Tm=52), T660 ( Re= 660 N/mm2) h) M- elektrotehnilised terased: järgnevate numbrite ja tähistega, mis iseloomustavad 1)erikadusid W/kg x100 induktsioonil 50 Hz, 2)Nominaalset paksust x100, 3)Terase liiki (A- mitteorjenteeritud, B mitteorienteeritud pooltöödeldud jne.) Näiteks: M400-50A (erikaod 4W/kg, paksus 0,5mm, mitteorienteeritud). Keemilise koostise järgi markeeritatavate (II grupp) teraste põhilised margitähiste sümbolid on: · Mittelegeerterased (v.a. automaaditerased) Mn- sisaldusega <1% 1) Täht C. C-sisaldus x 100 näitav number. Näiteks: C35 (35- C% x 100) · Mittelegeerterased Mn- sisaldusega 1%, mittelegeerautomaaditerased ja legeerterased (legeeriva elemendi sisaldus < 5%) 1) C-sisaldus x 100 näitav number 2) Legeerivate elementide keemilised sümbolid sisalduse alanemise või võrdse sisalduse korral tähestikulises järjekorras
A=8% Kõvadus +A=217HB; +FP=152-201HB 5. 41CrAlMo7-10 Nitriiditavad terased. EN 10085 Tõmbetugevus Rm=900-1100 N/mm2; Voolepiir Re=750 N/mm2;Katkevenivus A=13% Pehmelõõmutatud HB = 248 HB 6. C35E parendatud mittelegeerteras. EN 10083-2 Tõmbetugevus läbimõõdul >16-40mm Rm=600-750 N/mm2; Voolepiir Re=380 N/mm2;Katkevenivus A=19% Tõmbetugevus läbimõõdul >40-100mm Rm=550-700N/mm2; Voolepiir Re=320 N/mm2 ; Katkevenivus A=20% 7. C15E Tsementiiditavad mittelegeerterased. EN 10084 Tõmbetugevus Rm=590-780 N/mm2; Voolepiir Re=355 N/mm2;Katkevenivus A= - Kõvadus +A=143HB; +FP=103-140HB 8. 25CrMo4 parendatavad legeerterased. EN 10083-3 Tõmbetugevus läbimõõdul >16-40mm Rm=800-950 N/mm2; Voolepiir Re=600 N/mm2;Katkevenivus A=14% Tõmbetugevus läbimõõdul >40-100mm Rm=700-850 N/mm2; Voolepiir Re=600 N/mm2 ; Katkevenivus A=15% 9. C45E parendatud mittelegeerteras. EN 10083-2 Tõmbetugevus läbimõõdul > 16 - 40mm Rm= 650-800 N/mm2; Voolepiir >16-
vedelast toormalmist hapniku läbipuhumisega. Martäänmeetod – sulatus ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust rauamaagi lisamisega. Elektrometallurgia – terase sulatamine elektriahjudes, kaarahjudes või induktsioonahjudes. Terase taandamine – sulaterases lahustunud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Keemilise koostise järgi: Mittelegeerterased ehk süsiniksterased; legeerterased roostevabad terased. Mittelegeerterase liigitamine: 1. Otstarbe järgi - konstruktsiooniterased C=0,05-0,65% - tööriistaterased C=0,7-1,35% 2. Süsinikusisalduse järgi - madalsüsinikterased C 0,25% (ei karastu) - kesksüsinikterased C=0,25-0,6% -kõrgsüsinikterased C > 0,6% 3. Kvaliteedi järgi (lähtub väävli ja fosfori sisaldusest)
0,4 % räni. Nad leiavad üldjuhul kasutamist paljudes kohtades, masina- ja aparaadiehtuses, tööriistade valmistamisel, ehituskonstruktsioonides, energeetikas õhuliinide ja antennide mastides, eelkõige sellepärast, et neil on olemas kõik materjale iseloomustavad põhiomadused: mehaanilised, füüsikalis- keemilised, tehnoloogilised ja elektrilised omadused. Eurostandardi EN 10020 järgi liigitatakse terased kahte suurde gruppi- legeerterased ja mittelegeerterased ( tuntud ka süsinikterastena). Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse kahjulike lisandite sisalduse järgi (fosfor ja väävel): a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased Legeerterased jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased. Legeerteraseid kasutatakse samades kohtades kus mittelegeerteraseid, kuid legeerterased erinevad valmistusviisi ja elementide sisalduse poolest
kasutatakse peamiselt lubjakivi Rm = Fm/So (CaCO3). Kiirlõiketerased Tähed HS · Kõrglegeerterased (vähemalt ühe legeeriva elemendi sisaldus on 5%) Täht X Mittelegeerterased (Mn sisaldusega < 1%) Täht C, mis ühtlasi näitab ka süsiniku (C) 100x sisaldust, nt C35 35 C%x100 · Mittelegeerterased (Mn sisaldusega 1%) Nt 28Mn6 28 C%x100,Mn 1,5% Ehitusteraseid (täht S margi ees,
sellepoolest, et termokeemilisel töötlemisel toimub pinnakihi keemilise koostise muutus. Termokeemiline töötlus koosneb kolmest etapist: dissotsiatsioon, adsorptsioon, difusioon. Termotöötluse liikide alla kuuluvad veel: Terase külmaga töötlus, termomehaaniline töötlus Tsementiiditavad-, konstruktsiooni- ja tööriistaterased. Terased jagatakse euronormide järgi kahte suurde gruppi: Mittelegeerterased ehk süsinikterased Legeerterased. Legeerteras- Terase legeerituse määrab lisandite sisalduse protsent. Mõned levinumad lisandid terastes on näiteks räni, koobalt, boor, mangaan, plii, titaan, vask, volfram, fosfor, lämmastik, kroom, nikkel… Legeerterased saab kasutusalade järgi saab liigitada: Konstruktsiooniterased- (C = 0,2...0,7%, kulumiskindlad terased 0,9...1,3%) Tööriistaterased- (C = 0,4...1,6%) Erilegeerterased
Lk 179-180 16. Gaaslõikamine- termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, kusjuures lõigatava metalli süttimiseks vajalik temp. Saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikus. Kõige paremini saab lõigata konstruktsiooniteraseid (süsinikusisalduseni kuni 0,7%). 17. MIG/MAG keevitus on sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: legeer- ja mittelegeerterased, Al, Cu, Ni, Ti- sulamid. TIG on sulamatu elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: kõrglegeerterased, Al, Mg, Cu, Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise puhastamiseks oksiididest ja puhtana hoidmiseks, sulajoodise pindpindevuse vähendamiseks
Hallmalm G Hb360 Rm30 Cu Tempermalm GG Hb Rm Kcc Kõrgtugev malm GGGA Hb Rm Ba Legeeritud malm GGL Hb Rm Ar TERASED 14.Kuidas liigitatakse teraseid omaduste ja koostise järgi? Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena), 2) legeerterased. Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased Legeerterased jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased. 15
omadustel, II - terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. I grupi terastest markeeritakse voolavuspiiri järgi ehitusteraseid (täht S margi ees, millele järgneb voolavuspiir N/mm2, nt. S335J0), masinaehitusteraseid (täht E) jt., tugevuspiiri järgi relsiteraseid (täht R margi ees, millele järgneb tugevuspiir Rm N/mm2) jt. II grupi teraste põhilised margitähiste sümbolid on: - mittelegeerterased (v.a. automaaditerased) Mn-sisaldusega < 1%; 1) täht C, 2) C-sisaldus x 100 nt. C35 (35 - C%x100) - mittelegeerterased Mn-sisaldusega ≥ 1%, mittelegeerautomaaditerased ja legeerterased (legeeriva elemendi sisaldus < 5%); 1) C-sisaldus x 100, 2) legeerivate elementide keemilised sümbolid sisalduse alanemise või võrdse sisalduse korral tähestikulises järjestuses, 3) legeerivate elementide sisaldust näitavad numbrid x kordaja. nt 28Mn6 (28 - C%x100, Mn 1,5%) - legeerterased (v.a
Cr 0,5 Tõstab terase tugevust, kõvadust, läbikarastuvust, tagab korrosioonikindluse (>12%Cr). Konstruktsiooniterastes 1...2%, tööriistaterastes ca 12%. Ni 0,5 Tõstab terase sitkust, tugevust ja korrosioonikindlust. Kasutatakse koos kroomiga. Konstruktsiooniterastes kuni 5%, roostevabades terastes 8... 10%. - teraste liigitus: mittelegeerterased, legeerterased; Mittelegeerterased. Kooskõlas Eurostandardiga (EN 10020) jagunevad mittelegeerterased järgmistesse alagruppidesse: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased (commercial quality steel), b) mittelegeerkvaliteetterased (non-alloy quality steel), c) mittelegeerkõrgekvaliteetterased e. mittelegeervääristerased (non-alloy high-grade steel) Tavakvaliteetterased on määratletud alljärgnevaga: - need pole harilikult mõeldud termotöötluseks,
Jämedalt Si ja Mn on 1 %-ni juhulisandid, aga hiljem me näeme, et on siin teatud erandeid. Näiteks Mn-ga legeeritud terased (vedruterased näiteks) on toodud süsinikteraste alla. Tegelikult need võiks olla legeerterased, aga see tähendab, et alates 1,8% on Mn-ga on teras legeerteraste alla paigutatud. See on nüüd liigitus keemilise koostise järgi. On olemas mittelegeerteras=süsinikteras ja legeerteras. Mõlemad liigitatakse 3 gruppi koostise järgi. MITTELEGEERTERASED E. SÜSINIKTERASED liigitame koostise järgi: Madalsüsinikterased kuni 0,05-0,25% Kesksüsinikterased 0,3-0,6% Kõrgsüsinikterased üle 0,6% LEGEERTERASEID liigitatakse tavaliselt legeerivate elementide sisalduse järgi. Kuni 2,5% on madallegeerterased; Kuni 5% on kesklegeerterased; Üle 5% on kõrglegeerterased Ka markeerimise juures on erimarkeerimine madal- ja kesklegeerterastel ja kõrglegeerterastel.
(s.o. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Legeerivate elementide mõju terastes avaldub eelkõige järgmises: -nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutek- toidi süsinikusisaldust terastes, -nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust, -nad avaldavad mõju muutustele terase termo- töötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele). Mittelegeerterased jagunevad alagruppidesse eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased Legeerterased jagunevad samade tunnuste järgi kahte gruppi: a) legeerkvaliteetterased, b) legeervääristerased Legeerteraste kasutusalad on samad mis mittelegeerterastel, kuid legeerterased erinevad valmistusviisi ja elementide sisalduse poolest. a) Ferriit (F) süsiniku tardlahus a-rauas
Legeerkvaliteetteraste hulka kuuluvad keevitatavad konstruktsiooniterased, surveotstarbelised terased, eriterased (magnetterased) jt. 15) Legeervääristerased ja nende omadused. Kasutamine. Legeervääristeraste gruppi kuuluvad roostevabad, kuumuspüsivad ja kuumuskindlad terased, kuullaagri-, tööriista- ning eriomadustega terased. 16) Enemlevinud teraste margitähised GOST, DIN, EN järgi EN Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena), 2) legeerterased. Terase legeerituse määrab lisandite sisaldus. Kui see on tabelis 1.9 toodud piirnormidest allpool, siis on tegemist mittelegeerterasega, kui kõrgem, siis legeerterasega. Mittelegeerterased jagunevad alagruppides-se eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi: Legeerterased jagunevad a) tavakvaliteetterased e. tavaterased, b) mittelegeerkvaliteetterased, c) mittelegeervääristerased
Juhulisandid - lisandid, mis satuvad sulami koostisesse vähesel määral tootmisel, sõltuvalt kasutatud toormest ja valmistamismeetodist (Nt. O, H, N). Legeerivad elemendid - spetsiaalsed lisandid vajalike omaduste saavutamiseks (Nt. Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt. aga ka Mn ja Si). Süsiniku mõju terase mehaanilistele omadustele – C-sisalduse tõusuga kaasneb terase tiheduse vähenemine, vähenevad ka soojusjuhtivus ja magnetomadused. Teraste tähistamine ja kasutamine – ●Mittelegeerterased (C = 0,2...0,65%) ●Legeerterased Kasutamise järgi jagatakse terased : konstruktsioonterased (ehitusterased, masinaehitusterased), Tööristaterased (Lõike- ja mõõteriista terased, stantsiterased, kiirelõiketerased), eriterased (roostevabad, kuumuskindlad, kulumiskindlad terased) Tähistamine- terase margitähist ja terase tunnusnumbrit. Margitähistussüsteem põhineb teraste keemilise koostise, kasutusalade ja mehaaniliste ning füüsikaliste omaduste iseloomustamises
6. Si räni - parandab terase voolavust, suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust 7. W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust 8. Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust 9. Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. 8.Teraste/ malmide liigitus Teraste liigitus Eurostandartite järgi liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1)legeerimata terased ehk mittelegeerterased, tuntud ka süsinikterastena 2)legeeritud terased ehk legeerterased Terase legeerituse määrab lisandite sisaldus. Kui see on määratud piirnormidest allpool, siis on tegemist legeerimata, kui kõrgem, siis legeeritud terasega. 1)Mittelegeerteraste liigitus Mittelegeerterased jagunevad eurostandartite järgi järgmistesse alagrupidesse: a) Tavakvaliteetterased ehk tavaterased b) Mittelegeerkvaliteetterased c) Mittelegeerkõrgekvaliteetterased ehk mittelegeervääristerased
dades plastsust. Trafoterastes kuni 4% Teraste liigitus Mn 1,8 Tõstab terase tugevust ja Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse kõvadust, suurendab läbi- terased kahte suurde gruppi: karastuvust ning soodustab 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinik- austeniitstruktuuri teket. Kulu- terastena), miskindlates terastes ca 13% 2) legeerterased. Cr 0,5 Tõstab terase tugevust ja Terase legeerituse määrab lisandite kõvadust (moodustuvad karbii- sisaldus. Kui see on tabelis 1
c) Foolium – paksus alla 0,2mm (külmvaltsitud) 1. Torud: a) Õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud); b) Keevistorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega) 1. Erivaltstooted: perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid, rattad, kuulid jm. Keemiliselt koostiselt jagatakse terased mittelegeerterasteks (süsinikterasteks), legeerterasteks ja roostevabadeks terasteks. Mittelegeerterased ei sisalda legeerivaid elemente, kuid neid elemente võib sisalduda lisandeina kas juhuslikult või terase tootmisest tingituna (nt Mn ja Si sisaldus rauahapendi taandamisjääkidena jm). Võimalike lisandite sisaldus pea olema alla tabelis 1 toodud piirsisalduse. Tabel 1. Lisandite piirsisaldus mittelegeeterastes Element Al Bi Co Cu Cr Mn Mo Nb Ni Pb Se Ti V W
Fosfor tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri, lagunemisele ja läbikarastuvusele). kuid vähendab plastsust ja sitkust ning halvendab keevitatavust ja korrosioonikindlust. Sitkuse vähe- Teraste liigitus nemine on seda märgatavam, mida suurem on Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terase C-sisaldus. Fosfori eraldumine põhjustab terased kahte suurde gruppi: terase haprumist toatemperatuuril. Seda nähtust 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinik- nimetatakse külmahapruseks. terastena), Väävli- ja fosforisisaldus terases on rangelt 2) legeerterased. piiratud sõltuvalt terase kvaliteedist ei ületa see Terase legeerituse määrab lisandite sisaldus. 0,06%. Malmid sisaldavad võrreldes terastega Kui see on tabelis 1.9 toodud piirnormidest allpool, rohkem fosforit (0,1..
annaabi.ee 
